Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE värskesse demovooru laekunud 23 taotluse seast valiti välja üheksa projekti, mida ühendab üks põhimõte: tehisaru ega robootika peavad aitama lahendada ettevõtete tegelikke probleeme ning looma uusi ärivõimalusi.
AIRE juhi Katre Eljase sõnul polnud testprojekte sugugi kerge välja valida: „Lõplik otsus tehti kaalutletult, kuna otsiti suurima tehnoloogilise uudsuse ja majandusliku mõju kombinatsioone, et testitavate lahenduste kasu oleks võimalikult suur.“
Demoprojekti kaudu on võimalik enne suuremat investeeringut kontrollida, kas pakutav tehnoloogia töötab ja annab soovitud tulemuse. Valmislahendust ettevõtted tingimata ei saa, küll aga saavad nad teada, kas lahendusse tasub edasi investeerida.
Projektid seinast seina
Seekordsete väljavalitud projektide temaatika ulatub muusikariistade valmistamisest tervise ja spordini.
Ühes projektis soovib muusikariistade tootja täiustada instrumentide kvaliteedikontrolli. Praegu hinnatakse kõlapilti suuresti eksperdi kuulmise põhjal. Selline kontroll võtab aega ning hindaja kogemus ja meeleseisund võivad avaldada hindamistulemusele oma mõju.
Katsetatava tehisarupõhise lahenduse abil saaks võrrelda instrumendi kõla käsitletava mudeli kontrollitud akustilise referentsiga. Tehisaru ei vahetaks küll eksperti välja, ent see aitaks kvaliteedikontrolli ühtlustada ja andmepõhisemaks muuta.
Teises projektis aitab tehisaru analüüsida voodimadratsisse paigaldatud sensoritelt saadavaid südametöö- ja hingamisalaseid andmeid. Kolmandas projektis otsitakse lahendust spordimaailma probleemile: kuidas hinnata senisest süsteemsemalt sportlase treening- või võistlusvalmidust. Katsetatavas otsustussüsteemis ühendatakse omavahel sportlase häälest saadav, muuhulgas tema energiataset ja biomeetrilisi parameetreid käsitlev info, ning treeningumahtu, intensiivsust ja võistluskalendrit puudutav sporditeaduslik kontekst.
„Ettevõtted ei otsi üksikuid ja eraldiseisvaid AI- ja robootikalahendusi, vaid soovivad kasvatada äri ja jõuda paremate majandustulemusteni. Parim lahendus ja tööriist leitakse vastavalt ettevõtte probleemipüstituse tuumale,“ ütles AIRE demoprojektide teenuse juht Kaie Nurmik.
„Ettevõtted ei otsi üksikuid ja eraldiseisvaid AI- ja robootikalahendusi, vaid soovivad kasvatada äri ja jõuda paremate majandustulemusteni. Parim lahendus ja tööriist leitakse vastavalt ettevõtte probleemipüstituse tuumale.”
AIRE juhi Katre Eljase sõnul polnud testprojekte sugugi kerge välja valida: Lõplik otsus tehti kaalutletult, kuna otsiti suurima tehnoloogilise uudsuse ja majandusliku mõju kombinatsioone, et testitavate lahenduste kasu oleks võimalikult suur. Foto: AIRE
Tehisaru pole enam eraldiseisev vidin
Nurmiku meelest pole AIRE seniste demoprojektide põhjal võimalik tõsta esile ühtainsat valdkonda, kus Eesti ettevõtted ilmutaksid tehisaru vastu teistest suuremat huvi. Pigem on tehnoloogia omandamas üha laiemat kandepinda, mistõttu ulatub see eri tüüpi ettevõtetesse ja äriprotsessidesse: „Peamine trend on see, et laiem trend puudub. Ettevõtted on igal alal ja iga päevaga üha enam valmis rakendama AI-d kõikvõimalikes ärilist kasu toovates valdkondades. Tehisaru on juba kõikjal kohal.“
Üldjoontes jagunevad ettevõtete projektid siiski kaheks. Ühed soovivad parandada tehisaru või robootika abil olemasolevaid äriprotsesse, teised arendada täiesti uusi tooteid ja teenuseid.
Kõige rohkem kasutatakse uusi tehnoloogiaid tootmises. Tehisaru abil juhitakse ja automatiseeritakse tootmisprotsesse ning kontrollitakse toodete kvaliteeti. Samas leiab AIRE demoprojektides katsetatud lahendusi ka toote- ja personaliarendusest ning finantsjuhtimisest. AI-põhiseid uusi tooteid ja teenuseid arendavad väga erinevate valdkondade ettevõtted põllumajandusest energeetika ja kaitsetööstuseni. „Kõiki neid uuendusi aga ajendab AIRE soov katsetatavaid projekte igapäevases ettevõtluses tulemuslikult rakendada, neid edukalt majandusellu lülitada,“ selgitas Nurmik.
Demoprojekti edukust ei tasu tema sõnul siiski mõõta ainult selle järgi, kas katsetatud tehnoloogia lõpuks kasutusele võetakse: „Ettevõtte majanduslik kasu võib ilmneda ka juhul, kui demoprojekti kaudu valitud tehnoloogiline lahendus ei sobi või soovitud viisil tööle ei hakka. Saadud teadmise toel jätab ettevõte kahjumliku investeeringu tegemata.“
„Peamine trend on see, et laiem trend puudub. Ettevõtted on igal alal ja iga päevaga üha enam valmis rakendama AI-d kõikvõimalikes ärilist kasu toovates valdkondades. Tehisaru on juba kõikjal kohal.“
AIRE demoprojektide teenuse juht Kaie Nurmik rääkis, et ettevõtted ei otsi üksikuid ja eraldiseisvaid AI- ja robootikalahendusi, vaid soovivad kasvatada äri ja jõuda paremate majandustulemusteni. Parim lahendus ja tööriist leitakse vastavalt ettevõtte probleemipüstituse tuumale. Foto: AIRE
Eesti ettevõtted on AI kasutuselevõtul hoo sisse saanud
Eesti ettevõtete huvi tehisaru kasutamise vastu on Nurmiku sõnul viimastel aastatel selgelt kasvanud. Kui avaliku sektori digitaliseerimises ja riiklikes digiteenustes on Eesti olnud Euroopas pikka aega esirinnas, siis ettevõtlus pole digivaldkonda samasuguse kiirusega arendada suutnud. Tehisaru kasutuselevõtu puhul on pilt aga muutumas, ettevõtted on hakanud pöörduma üha sagedamini AI-põhiste lahenduste poole ning see valmistab Nurmikule rõõmu.
Tema sõnul näitavad Euroopa Komisjoni andmed, et Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võtavad tehisaru kasutusele kiiremini kui Euroopas keskmiselt – siinne kasutusmäär on kasvanud 70,7 protsendini, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 49,5 protsenti.
Nurmiku hinnangul peegeldub kõnealune muutus ka AIRE poole pöörduvate ettevõtete ideedes. Tehisaru on hakatud käsitlema kompleksse tehnoloogilise vahendina, mille abil on võimalik parandada tootmist, vähendada kulusid, kontrollida kvaliteeti või arendada uusi tooteid ja teenuseid.
Et katsetatud lahendused ei jääks pärast projekti lõppu sahtlisse, peab ettevõte juba taotlemise ajal läbi mõtlema, kes hakkab positiivse tulemuse korral tehnoloogiat edasi arendama ja kasutusele võtma. Asja eest saab vastutada ettevõtte enda töötaja või väline partner.
AIRE pakub ettevõtetele ka finantseerimise nõustamist, mille käigus aidatakse leida arendusprojektile sobivaid riiklikke ja eramajanduslikke rahastusvõimalusi. „Meie soovitus on alustada AIRE AI eelnõustamisest, kus selgitatakse välja, kas ettevõtte ärilist probleemi või kasvuvõimalust saaks Tehisaru puhul soovitab Nurmik aga alustada eelnõustamisest, mille käigus „selgitatakse välja, kas ettevõtte ärilist probleemi või kasvuvõimalust saab üldse tehisaru abil lahendada.“
AIRE tänavuse vooru üheksa demoprojekti viiakse ellu koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, IMECC-i ja Tartu Teaduspargiga. Ühe projekti elluviimiseks saab ettevõte kasutada kuni 49 500 euro suurust riigiabi ning omafinantseeringut ei nõuta.
AIRE demoprojektide uus ideevoor avaneb oktoobris.
