Teaduskommunikatsiooni juht
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ütleb, et ligi kolmandik Eesti raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid on jõudnud olukorda, mil nende planeeritud kasutusaeg on ümber saanud. Hooned vajavad tervikrenoveerimist, mis pikendaks nende kasutusiga, parandaks sisekliimat ja vähendaks tulevasi energiakulusid.
Targo Kalamees selgitas, et Eestis on peamiselt kolme tüüpi raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid. Kõige suurema osa moodustab Tallinna Elamuehituskombinaadi uuem tüüpseeria 111-121, mida leidub eelkõige Õismäel ja Lasnamäel. Sellist tüüpi hoonete osakaal Eesti suurpaneelkorterelamute hulgas on ligikaudu 52 protsenti.
Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpseeria 111-133, mille põhjal ehitati maju peamiselt Tartusse ja mujale Eestisse, Tallinn välja arvatud, moodustab kogumahust umbes 37 protsenti. Ülejäänud 11 protsenti tuleb Tallinna Elamuehituskombinaadi vanemast tüüpseeriast 1-464, mille põhjal ehitatud hooneid leiab eelkõige Mustamäelt.
Suurpaneelelamuid hakati ehitama Eestisse 1960. aastate alguses, aluseks võeti seeria 1-464. Esimesed sedatüüpi hooned ehitati Lasnamäele, seejärel hakkasid need kerkima Koplisse ning Mustamäele.
Kalamehe hinnangul on umbes kolmandik raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid on jõudnud olukorda, mil nende planeeritud kasutusaeg, mis on tavaliselt 50 aastat, on ümber saanud.
„Hooned vajavad tervikrenoveerimist, mis pikendaks nende kasutusiga ning viiks hoonete sisekliima vastavusse näiteks ventilatsiooni ja kütet puudutavate elementaarsete tervisekaitsenõuetega,“ ütles Kalamees.
Tema sõnul on mõistlik ühekorraga nii renoveerida, millest ei saa niigi üle ega ümber, ning energiatõhusust parandada. Sedasi on võimalik vähendada koduomanike edasisi energiakasutuse maksed ja sedakaudu tulevasi üldkulusid.
„Umbes kolmandik raudbetoonist suurpaneelkorterelamuid on jõudnud olukorda, mil nende planeeritud kasutusaeg on ümber saanud.“
Targo Kalamees. Foto: Karl-Kristjan Nigesen
Varjatud konstruktsiooniprobleemide risk
Kalamehe väitel eksisteerib reaalne risk, mille kohaselt esineb pealtnäha heas seisukorras hoones tõsiseid varjatud konstruktsiooniprobleeme.
Vanemate raudbetoonist suurpaneelkorterelamute probleemsed kohad on ennekõike rõdud, varikatused, fassaadid ja katused. Tema sõnul halveneb olukord iga aastaga.
Eestis on tulnud ette rõdupaneelide ja varikatuste kukkumisi ning rõdude ja varikatuste langemisi.
Kalamees viitas Tehnilise Järelevalve Ameti kümmekonna aasta tagusele uuringule, milles hinnati 1960.–1990. aastatel ehitatud korterelamute rõdude ja rõdupiirete ohutust.
Uuringu käigus kaardistati ligikaudu 840 Eestis asuva elamu rõdud. Tervelt 87 protsendil tuvastati kinnituselementide suuremad või väiksemad puudused. Peaaegu kahel kolmandikul elamuist leiti puudulikke, varinguohtu tekitavaid kinnitusi.
„Vanemate raudbetoonist suurpaneelkorterelamute probleemsed kohad on ennekõike rõdud, varikatused, fassaadid ja katused.“
Tartu Elamuehituskombinaadi tüüpseeria 111-133 korterelamud Annelinnas. Foto: Tõnu Runnel
Renoveerimisvõlg kasvab
Kalamehe sõnul valmistab teadlastele ja ehitusinseneridele praegu kõige rohkem muret Eesti paneelmajade kasvav renoveerimisvõlg.
Tehnilise poole pealt kujutab probleemi hoonete halb ehituskvaliteet ja puudulik perioodiline remont. Samas pole probleemid ainult tehnilised.
Kalamees tõi esile sotsiaalseid, finantsilisi ja juriidilisi takistusi. Sotsiaalne probleem ilmneb muuhulgas küsimuses, kuidas on hoone elanikel võimalik renoveerimise asjus omavahelise kokkuleppeni jõuda ning kuidas mõjutab renoveerimata maju võimekamate elanike lahkumine. Samuti mängib kaalukat rolli finantsiline küsimus: mil moel renoveerimist rahastada? Juriidiline probleem puudutab õigusakte, mis võivad hakata Eesti ühe kõige olulisema taristu tervikrekonstrueerimist pidurdama.
Enne renoveerimist on vaja ehitusauditit
Kalamehe kinnitusel on enne renoveerimist vaja põhjalikult uurida hoone konstruktsioone ja tehnilist seisukorda.
„Nii nagu inimesed peavad käima tervisekontrollis ja autod tehnilisel ülevaatusel, on vaja viia läbi ka hoonele ehitusaudit, mis aitaks tuvastada renoveerimisvajadust,“ ütles ta.
Tema hinnangul on renoveerimisvajadus Eestis väga suur. Korterelamuid tuleks renoveerida praegusest kolm korda rohkem.
Kalamees rõhutas, et kui elamu kasutusest välja langeb, tekitab see ühiskonnale ülimalt tõsise probleemi: „Auto asemel võib sõita jalgratta või ühistranspordiga, aga on hoopis teine asi, kui kodu kasutuskeelu alla pannakse.“
„Nii nagu inimesed peavad käima tervisekontrollis ja autod tehnilisel ülevaatusel, on vaja viia läbi ka hoonele ehitusaudit, mis aitaks tuvastada renoveerimisvajadust.“
