Energeetika on midagi rohkemat kui pelgalt tehniline taristu või elektriarvete kogum. Üha tungivamalt tõuseb energeetika kaudu esile küsimustering, mis puudutab Eesti tööstuse konkurentsivõimet, majanduse tulevikku, transpordi arengut, tehisaru kasutamist ja kogu ühiskonna varustuskindlust.
Just neid teemasid avab TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi korraldatav elektrikonverents, mille keskmes on küsimus: kas elektrist saab Eesti majanduse uus mootor?
Instituudi direktori Mart Landsbergi sõnul soovitakse tuua konverentsi kaudu laiema avalikkuse ette ühiskondlikult olulised energeetika- ja tehnoloogiateemad ning näidata, kuidas oleks ülikoolil võimalik senisest tugevamalt Eesti arengusse panustada.
Fookuses varustuskindlus, uued tehnoloogiad ja tööjõud
Konverentsil arutatakse, millised on Eesti varustuskindluse suurimad ohud, millises suunas liigub energeetika ning milliste valikutega seisavad silmitsi riik, ettevõtted ja tarbijad. Kas tulevik tähendab paremat elektrijaama Narvas, tuulikut tagaaias või generaatorit keldris? Millist rolli hakkavad mängima 3D-prinditavad elektromagnetseadmed? Kuidas mõjutab elektrisõidukite juhtimist tehisaru? Millist tööjõudu vajab Eesti elektriajastul?
Oma vaate annavad nii TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi tippteadlased kui ka ettevõtete ja erialaliitude esindajad.
„Ootame kuulama, kaasa mõtlema ja kohtuma inimestega, kes kujundavad Eesti elektriajastu järgmisi samme,“ sõnas Landsberg. „Kui elekter on uue majanduse mootor, siis elektrikonverents on koht, kus peetakse aru, kuidas mootor Eestis tööle panna.“
Maailm liigub elektriajastusse
Landsbergi sõnul kinnitab rahvusvahelise energiaagentuuri IEA värske raport Electricity 2026, et maailm on jõudmas uude elektriajastusse. Elektritarbimine kasvab lähiaastatel kiiresti ning majandus, tööstus, transport, ehitus, andmekeskused ja tehisaru hakkavad elektrist aina tugevamalt sõltuma.
IEA prognoosi järgi kasvab maailma elektritarbimine 2026.–2030. aastal keskmiselt 3,6 protsenti aastas ning vähemalt 2,5 korda kiiremini kui kogu energiatarbimine tervikuna. See tõstab muuhulgas fookusse varustuskindluse, elektrivõrkude arendamise ja energiasüsteemi paindlikkuse.
„Just seepärast ongi vaja küsida, kas Eesti on saabuvaks elektriajastuks valmis,“ rõhutas Landsberg.
