Trialoogi toimetaja
Paljud teadusideed jäävad pidama mitte tehnoloogia, vaid inimeste taha, kes need turule viiksid. TalTech proovib teaduse ja äri vahelist lõhet hakata teadlikult sulgema, otsides enam kui kümnele teadusprojektile ülikooliväliseid kaasasutajaid.
Kuigi TalTech on end juba aastaid pidanud Eesti majanduse arengu mootoriks, tähendab sedavõrd aktiivne kaasasutajate otsimine uut etappi. Ärilise taustaga partnereid otsitakse enam kui kümnele teadusmeeskonnale ning hiljem lisandub ideid veelgi. „Meie jaoks on kaasasutajate proaktiivne otsimine esmakordne,“ ütles TalTechi ettevõtlusosakonna juhataja Caroline Rute.
Teadus ei müü end ise
Ülikoolil on lihtne, kuid ambitsioonikas eesmärk – saada aina rohkem teadustulemusi majanduslikult toimima. Ideed ei peaks jääma teadusartiklite tasemele, vaid jõudma toodete ja teenustena turule.
Rute rääkis, et mõni teadustulemus võimaldab leida Eesti ettevõtlusmaastikult otsekohe partneri ning hakata sedakaudu ideed rakendama. Samas on palju selliseid ideid, mille edasiseks arendamiseks oleks vaja luua uus meeskond.
„Ainult ülikooli töötajatest koosnev kooslus tooks endaga kiiresti kaasa piiratud võimalustega olukorra,“ selgitas Rute. Väljastpoolt tulevate inimeste kaasamine võimaldab käivitada sagedamini ettevõtlust, samal ajal kui teadlased saavad jätkata oma põhitegevusega ülikoolis.
Samas ei sobi kaugeltki kõik ülikooli teadustulemused automaatselt ettevõtluseks. TalTech kasutab ideede hindamisel rahvusvahelist metoodikat, mille abil vaadatakse nii tehnoloogia küpsust, turupotentsiaali kui ka arenduse realistlikkust.
Alati kaalutakse kaht paralleelset teed – kas litsentsida tehnoloogia mõnele olemasolevale ettevõttele või luua selle ümber uus hargettevõte.
Praktikas on sageli keeruline leida partnerit, kes oleks valmis ideed algsel kujul kujul kasutusele võtma. „Uue ettevõtte loomine tähendab, et risk ja vastutus liiguvad sinna, kus on ka valmisolek neid kanda,“ märkis Rute.
Praegu otsitavad ideed pärinevad vägagi erinevatest valdkondadest, alates puidukeemiast ja energeetikast ning lõpetades IT ja materjalitehnoloogiaga. Selline mitmekesisus viitab varem TalTechist alguse saanud hargettevõtete laiale diapasoonile.
Siht: järgmine Eesti edulugu
Rute kirjeldas, et idu- ja tegelikult igasuguse ettevõtluse edukaks algatamiseks läheb vaja isikuomaduste, motivatsiooni, oskuste ning kontaktide maagilist kombinatsiooni: „Uue ettevõtte eestvedaja roll erineb tugevalt palgatööle minekust. Mõnele inimesele sobib see ideaalselt, teisele aga üldse mitte.“
Kindlasti tuleb ettevõtte kasvu kiirendamisel abiks varasem valdkonlik kogemus, kuid valdkonna iseärasustega on võimalik end viia kiiresti kurssi ka töö käigus.
Teaduspõhise tehnoloogia turusobivuse suurimaks kitsaskohaks peab Rute seda, et toote ja lõppkliendi vahele jääb pikk aeg, mis sisaldab ressursimahukat ja riskantset arendustööd. „Sageli on see kõik muidugi pingutust väärt, ent pingutuse suurust see ei vähenda,“ leidis Rute.
Samas näitab rahvusvaheline trend, et süvatehnoloogia vastu tuntakse aina kasvavat huvi – nii Euroopa kui ka USA investorid otsivad järjest enam just teaduspõhiseid lahendusi.
TalTechi ambitsioon ei piirdu üksikute ettevõtetega. Eesmärk on süsteemne muutus – aidata luua igal aastal mitu uut tugeva kasvupotentsiaaliga hargettevõtet.
„Kõige parem oleks, kui vastavatel ettevõtetel oleks kõrge kasvupotentsiaal ning ambitsioonikad meeskonnad. Me ootame juba pikisilmi Eesti süvatehnoloogia suurt edulugu, mida saaks kõrvutada Skype’i ja Wise’i masti õnnestumistega,“ ütles Rute.
„Kõige parem oleks, kui vastavatel ettevõtetel oleks kõrge kasvupotentsiaal ning ambitsioonikad meeskonnad. Me ootame juba pikisilmi Eesti süvatehnoloogia suurt edulugu, mida saaks kõrvutada Skype’i ja Wise’i masti õnnestumistega.”
Caroline Rute kirjeldas, et idu- ja tegelikult igasuguse ettevõtluse edukaks algatamiseks läheb vaja isikuomaduste, motivatsiooni, oskuste ning kontaktide maagilist kombinatsiooni. Foto: Erakogu
Kuidas mõõta linnaruumi mõju
Esimeseks näiteks on StressSense – lahendus, mis võimaldab mõõta objektiivselt erinevate keskkondade mõju inimesele.
Idee keskmes on füsioloogiliste signaalide – sh ajutegevuse, südametöö ja kehatemperatuuri – analüüs, mille abil saab hinnata inimese stressitaset. See annab võimaluse tuvastada, millised linnaruumi- või hoonelahendused inimest rahustavad ja millised hoopis pinget tekitavad.
„Kui me mõõdame inimese stressitaset, siis me ei lähtu sellest, mida ta arvab tundvat, vaid sellest, mida tema keha tegelikult näitab,“ selgitas projektiga seotud teadlane, TalTechi tervisetehnoloogia instituudi vanemteadur Kristjan Pilt.
Lahendus sündis Targa Linna Tippkeskuse projektist, mille käigus uuriti linnaruumi mõju inimeste heaolule. „Me leidsime, et väliselt üsna sarnased linnakeskkonnad võivad anda täiesti erineva stressitaseme – ühes kohas tunneb inimene end hästi, teises mitte,“ kirjeldas Pilt.
Inimliku heaolu kaardistamine loob täiesti uuelaadse võimaluse – hinnata linnaplaneerimist või kinnisvaraarendust mitte ainult esteetika või funktsionaalsuse, vaid ka inimeste tegeliku kogemuse kaudu.
Kuigi StressSense’i tehnoloogia on teaduslikult välja arendatud ja patendiga kaitstud, ei ole leitud selle toeks selget ärimudelit. Pilt ise ei soovi ettevõtlusega tegeleda, vaid tahab jääda teadustöö ja nõustamise juurde. Seetõttu otsitaksegi kaasasutajat või ettevõtjat, kes suudaks luua tehnoloogiast toimiva toote ja teenuse.
Toodet võiksid Pildi meelest kasutada eelkõige sellised kinnisvaraarendajad ja linnad, kes soovivad võtta vastu ruumi paremini kujundavaid otsuseid ning vältida stressitekitavaid kalleid lahendusi.
Sensorlahendus, mis aitab vältida tühisõite
Teiseks näiteks on TarkBox – Asjade Internetil põhinev seiresüsteem, mis võimaldab jälgida vahetult prügikonteinerite täituvust ning aitab neid tühjendada vajadus-, mitte graafikupõhiselt. Idee sündis praktilisest probleemist: konteinerid ajavad üle või tühjendatakse neid liiga varakult.
„Meie süsteem püüab luua tingimused, mis võimaldaksid hakata tühjendama jäätmekonteinereid täituvuse, mitte graafikute järgi,“ ütles idee eestvedaja, Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse VIDRIK juhataja Heiko Põdersalu. Seirav lähenemine võiks aidata vähendada asjatuid sõite, hoida kokku kulusid ning leevendada keskkonnakoormust.
Tänaseks on TarkBox arendatud toimivaks terviklahenduseks: olemas on sensoritega anduriplatvorm, korpus ja tarkvara, mis jälgib arvutiekraani kaudu konteinerite seisukorda ja kogub edasiseks analüüsiks andmeid.
Süsteem ei pea piirduma ainult jäätmekonteineritega – sama loogikat võiks kasutada ka näiteks saepurupunkrite, reoveemahutite või muude täituvusest ja keskkonnatingimustest sõltuvate süsteemide puhul. „Meie põhimure pole enam mitte niivõrd tehnoloogia, kuivõrd vajadus ja klient, kelle probleemi meie idee kõige paremini lahendab,“ tunnistas Põdersalu.
Praegu otsitakse TarkBoxile inimest, kes aitaks kaardistada selgemini turgu, leida sobivaid kasutusvaldkondi ja kujundada lahendusest elujõulist ettevõtet.
Põdersalu sõnul oleks vaja kedagi, kes suudaks viia läbi tugeva turuanalüüsi, näha ära reaalsed ärivõimalused ja aidata otsustada, kas seiresüsteemi suurim potentsiaal peitub jäätmemajanduses või hoopis mõnes muus valdkonnas. Seega ei otsita mitte ainult juhti, vaid kaasasutajat, kes aitaks luua tehnilise prototüübi põhjal selget ja skaleeritavat äri.
„Meie põhimure pole enam mitte niivõrd tehnoloogia, kuivõrd vajadus ja klient, kelle probleemi meie idee kõige paremini lahendab.”
Tänaseks on TarkBox arendatud toimivaks terviklahenduseks: olemas on sensoritega anduriplatvorm, korpus ja tarkvara, mis jälgib arvutiekraani kaudu konteinerite seisukorda ja kogub edasiseks analüüsiks andmeid. Fotol konteineri sisse paigaldatud Tarkbox sensor. Foto: Heiko Põdersalu
Kuidas muuta lumi suviseks jahutuseks
Kolmas tehnoloogiline idee, millele TalTech kaasasutajat otsib, on SnowShine – lahendus, mis püüab pöörata tavapärase külma ilma „probleemi“ hoopis võimaluseks.
Idee keskmes on koguda ja säilitada talvist lund, mida saaks kasutada suvel hoonete jahutamiseks. Kui tavapärased jahutussüsteemid toetuvad külma tootmisel elektrile, siis SnowShine’i meetod kasutab ära tõsiasja, mille kohaselt on „külm“ juba looduses olemas – vaja on vaid lahendada küsimus, kuidas seda nutikalt talletada ja kasutada.
„See on sarnane päikeseenergia talletamisega suvel kütmise jaoks; kuid päikese asemel kasutame talvel lund – külm on juba olemas, me lihtsalt talletame selle isoleeritud hoiukohta, mis hoiab sooja eemal ja aeglustab sulamist,“ selgitas projekti autor ja TalTechi energiatehnoloogia instituudi teadur Sreenath Sukumaran.
Kuigi lume ladustamise tehnoloogiat on katsetatud näiteks Rootsis ja Norras, on selle laiemat kasutuselevõttu seni takerdunud praktiliste otsustustööriistade puudumine. Just seda probleemi SnowShine lahendabki, pakkudes tarkvarapõhist raamistikku, mis aitab hinnata külma salvestavate süsteemide teostatavust ja tasuvust.
Projektil on olemas esmane töötav prototüüp ning tehniline kompetents, kuid järgmise sammuga peaks juba kaasnema turuloogika ja äriline arendus. „Suurim väljakutse ei ole isegi tehnoloogia ise, vaid inimeste vähene usk,“ tõdes Sukumaran.
Seetõttu otsib SnowShine’ tugeva ärilise, eelistatult energiatehnoloogilise taustaga kaasasutajat. „Otsime inimest, kes suudaks tõsta teadusprojekti järgmisele tasemele – kujundada sellest toimiv ärimudel, leida esimesed kliendid ja lükata käima pilootprojekt.“
Ideaalne partner peaks mõistma muuhulgas akadeemilist keskkonda, sest tegu pole pelgalt iduettevõtlusega, vaid teaduspõhise arendusega, mille puhul peaksid teadus ja äri liikuma käsikäes.
„Otsime inimest, kes suudaks tõsta teadusprojekti järgmisele tasemele – kujundada sellest toimiv ärimudel, leida esimesed kliendid ja lükata käima pilootprojekt.”
Uuri TalTechi tehnoloogiaportfelli, et leida ideid, mis ootavad kaasasutajat.
Algatus kuulub Süvatehnoloogia iduettevõtluse võrgustikku, mille kaudu investeerib riik üle 12 miljoni euro teaduspõhiste ettevõtete arendamisse, eesmärgiga tuua teadlased ja ettevõtjad kokku ning aidata innovatsioon kiiremini turule. Võrgustikku rahastab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
