Paljuski just Hendrik Volli algatusel sai teoks kuuepoolne kokkulepe, mis loob 2027./2028. õppeaastast Eesti tippsportlastele võimaluse ühildada sporti ja kõrgharidust paindlikel tingimustel. Ettevõtmise ambitsioon on kujundada Eestis välja uus, süsteemne ülikoolispordi ökosüsteem.
Mil määral on algatuse taga Hendrik Volli isiklik kogemus? Olid ju nooruses innukas sportlane, seisid valiku ees, kas keskenduda haridusele või spordile.
Mina keskendusin haridusele. Kaks aastat olin Washingtoni ülikooli külalisdoktorant. USA-s nägin, kuidas on võimalik süsteemse toetuse abil sporti ja õpinguid ühendada. See tekitas soovi luua sarnane võimalus ka Eestis.
Nüüd ongi see võimalus käes: 2027./2028. õppeaastal saavad tippsportlased studeerida Eesti kõrgkoolides alates sisseastumisest osakoormusega õppes, õppekulusid hüvitamata. Olgugi et ei sisseastumise ega õppetulemuste mõttes neile allahindlust ei tehta.
Täpsemalt: Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ning haridus- ja teadusministeeriumi hallatavad rakenduskõrgkoolid ja Sisekaitseakadeemia on alates 2027./2028. õppeaastast valmis võtma vastu kuni 150 sportlast.
Eeldusi on siin kaks: nende taotlused peavad heaks kiitma Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Akadeemiline Spordiliit ning nad peavad täitma soovitud kõrgkooli vastuvõtutingimused. Kõrgkooli kandideerides tuleb neil teha SAIS-i märge, et nad kuuluvad Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu nimekirja.
Milline on konkreetselt TalTechi roll?
Väga üldistatult öeldes laieneb siin juba kasutusel olev põhimõte nüüd kõikidele teistele Eesti ülikoolidele ja kõrgkoolidele. Oleme võtnud juba aastaid vastu sportlaskohal õppivaid üliõpilasi, kellele oleme võimaldanud tasuta osakoormusel õpet. Neid on igal aastal viisteist.
Uue algatusega võiks meie sportlasõppurite arv tõusta kolmekümneni, võimalik ka, et 35-ni. Sihime eeskätt noori, kes eelistaksid USA-sse õppimise asemel TalTechi. Kuna meie vastuvõtulävendid on kõrged, on eesmärk eeskätt talendid kodus hoida.
Pean vajalikuks toonitada, et eraldi sportlaskohti pole meil olnud ega ka tule. Sportlasnoored on läbinud konkursi teistega võrdsetel tingimustel, pärast vastuvõttu on nad aga esitanud vastava avalduse, mille kinnitab ülikooli vastuvõtukomisjon.
Uus algatus tundub spordi mõttes väga mõistlik, aga mida tähendab see ülikoolile?
Kuna TalTechis on õppivate tippsportlaste süsteem juba juurdunud, siis otseselt midagi ei muutugi. Sportlaskohal õppivad tudengid ei lähe nominaalajaga lõpetamise arvestusse ja seega ülikoolile lisakulu ei tekita.
Loodetavasti võime tunda peagi uhkust, kui meie hetkel viieliikmeline olümpiavõitjatest vilistlaste nimekiri täienema hakkab.
Kas see tähendab, et sport tõuseb kuidagi eelisseisu?
Olen rõhutanud aastate jooksul nii õppeprorektorina kui ka nüüd sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektorina taotlust, et Eesti noorte parim aeg, sõltumata nende valitud kõrgkoolist, oleks üliõpilasaeg. See tähendab, et lisaks kõrgetasemelise hariduse kõrval saab noor tegeleda oma hobiga – olgu selleks investeerimine, sport, vormeli ehitamine, laulmine või väitlemine. Olen väga uhke, et TalTechis on ligi 40 üliõpilasorganisatsiooni, mis neid võimalusi pakuvad.
Hendrik Voll | Foto: TalTech
Millal selgub, kas praegune algatus on olnud edukas?
Allkirjastatud memorandum kehtib uute halduslepingute lõpuni. Kui sportlased seda programmi ei kasuta või koostöö ei toimi, on oht, et kolme aasta pärast kokkulepet ei pikendata ning oluline võimalus jääb kasutamata. Positiivsel juhul pikendavad osapooled koostööd.
Kuidas saab TalTech mõjutada neid talendikaid noori, kes siia õppima võiks tulla? Kas ülikool plaanib neid aktiivselt kõnetada või teha nn otsepakkumisi?
Loomulikult soovime me saada siia talente, s.t kõiki neid, kellel on ambitsiooni erinevates valdkondades panustada ja tippu jõuda. Spordis jälgime hoolega võistkonnaalade, korvpalli ja võrkpallitalente. Mustamäe Riigigümnaasiumis on spordiklass, võimalik, et koostöö hoogustub ka nendega.
Aga eks me peame olema realistid. Ülikooli sporditaristu koosneb ühest 1975. aastal ehitatud spordihoonest. See on Ameerika ülikoolidega võrreldes üsna tagasihoidlik motivatsioonipakett.
Kas ülikoolil on sporditaristu osas plaane?
Jah, on. Kasvav tudengisportlaste hulk toob kaasa vajaduse arendada sporditaristut. Meil on valmisolek panustada sellesse ka konkreetselt – näiteks pakkudes spordihoone kõrval asuvat maa-ala nii meie tipp- kui ka harrastussportlaste kasutusse. Oleme valmis algatama ka detailplaneeringu.
Eesmärk on kujundada sinna kaasaegne spordilinnak koos sporditeaduskeskusega, kuhu on kaasatud erinevad partnerid, alates spordimeditsiinist ja lõpetades ülikoolide teadusüksustega.
Aga me soovime sellest teha niivõrd atraktiivse planeeringu, et sellele eraldataks riiklikult prioriteetse sporditaristu toetus. Ise me kinnisvaraarendust praegu rahastada ei plaani.
Millal võime loota esimesi tulemusi?
Tegu on mastaapse ja pika projektiga, mis ilmselgelt valmib etappide kaupa.
Tõsi, oleme võtnud tööle spordilinnaku arendusjuhi Allar Raja, esialgu aastaks. Tema ülesanne on rääkida läbi kõikide osapooltega, sealhulgas spordiliitude, kogukonna ja muude partneritega, et siin kujuneks välja Eesti spordi uus kodu, et tekiks plaan, millele on konsensuslik ja möödapääsmatu toetus!
