Keskkonnajalajälg ja toiduvalikud

Keskkonnajalajälg ja toiduvalikud. 01.04.2026. TalTechi ärikorralduse instituudi doktorant-nooremteadur Eliis Salm, kes uurib tarbijakäitumist, selgitab, kuidas saab igaüks meist teha oma toiduvalikute kaudu keskkonnateadlikumaid ja tervislikumaid valikuid. „Jätkusuutlikkus“ või „kestlikkus“ viitavad juba tähenduse poolest millelegi, mida on võimalik jätkata lõputult – nii et mitte ainult meil, vaid ka tulevastel põlvkondadel on võimalik muutumatult tarbida ja planeedil elada. Lihtsustatult annab kestlikkus mõista, et see, mis on võimalik praegu, on võimalik ka tulevikus. „Kui me tarbiksime kestlikult, saaksime seda jätkata põhimõtteliselt igavesti,“ ütleb Salm. Kestliku käitumisega seostuvad esmalt prügi sorteerimine või see, kui auto asemel kasutatakse ühistransporti, jalgratast või jalakäimist. Need kõik on head praktikad, ent Salmi sõnul ei moodusta need inimese keskkonnajalajäljest kaugeltki kõige suuremat osa. „Me kuuleme sageli üleskutseid vähem autoga sõita ja rohkem prügi sorteerida, kuigi üksikisiku tasandil saab mõjutada keskkonda kõige rohkem just toiduvalikutega, millest räägitakse paraku vähem.“ Jätkusuutlikkus ei tähenda mitte ainult keskkonnahoidu, vaid ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, sealhulgas vastavat tarbimiskäitumist. „Keskkondlik, majanduslik ja sotsiaalne tasand moodustavadki ühtekokku kestlikkuse põhialuse,“ selgitab doktorant-nooremteadur Salm. „Me kuuleme sageli üleskutseid vähem autoga sõita ja rohkem prügi sorteerida, kuigi üksikisiku tasandil saab mõjutada keskkonda kõige rohkem just toiduvalikutega, millest räägitakse paraku vähem.“ Loomne või taimne? Toidusüsteemi vaatenurgast tuleneb suurim keskkonda mõjutav erinevus toidu loomsest või taimsest päritolust. Salm selgitab: „Loomsete toiduainete tootmiseks kulub väga suur hulk taimset toorainet. Mida vanem või suurem on loom, seda rohkem ressursse tema kasvatamiseks vaja läheb. Lisaks kaheksale miljardile inimesele toidame me igapäevaselt umbes 35 miljardit maismaalooma, kelle toidu kasvatamiseks kulub 84% kogu meie põllumajandusmaast, olgugi et loomadelt tuleb vaid 18% meie kaloritest. Lisaks tekitab kariloomade pidamine rohkelt kasvuhoonegaase, eriti suurt mõju avaldab mäletsejate seedetraktist väljuv metaan.“ Arvutuste kohaselt kulub ühe kilogrammi loomse valgu tootmiseks u. 3–10 kilogrammi taimset valku, mis tekitab kahe valguliigi ökoloogilise toime vahele suure lõhe. Lisaks tootmisprotsessidele avaldab keskkonnale suurt mõju ka maakasutus. Loomasööda kasvatamiseks vajatakse alatasa suuri põllupindasid, see aga toob kaasa metsaraie. „Hinnanguliselt tuleneb ligi 4/5 metsaraiest loomasööda või karjakasvatuse vajadustest,“ ütleb Salm. Samal ajal avaldab toidutransport süsteemile üllatavalt väikest mõju. Salmi sõnul „pole erilist vahet, kas tegu on Saaremaa või Brasiilia lihaga, efekt on üsna sarnane. Eurooplase toidulaual jääb transpordi osa kogu toidu kliimamõjus vaid umbes kuue protsenti kanti.“ Kohalikku toitu on oluline eelistada eelkõige sotsiaalmajanduslikust aspektist, sest see toetab kodumaist ettevõtlust ja kogukondi. Samas ei tähenda „kohalik“ või „mahe“ alati väiksemat jalajälge. „Meie kasvuhoonete talvised tomatid ja kurgid vajavad rohkem energiat, kui soojemates maades kasvatatud ja transporditavad köögiviljad.“ „Meie kasvuhoonete talvised tomatid ja kurgid vajavad rohkem energiat, kui soojemates maades kasvatatud ja transporditavad köögiviljad.“ Keskkonnasõbralikkus pole lihtne Eesti toitumissoovitused põhinevad Põhjamaades 2023. aastal avaldatud juhistel, milles rõhutatakse vajadust võtta üha enam arvesse toidu keskkonnamõjusid. „Peame eelistama neid toiduaineid, mis annavad meile kätte vajaliku energia, kuid avaldavad loodusele väiksemat mõju,“ selgitab Salm. Eestis 2025. aastal välja antud uuendatud toitumissoovitused soovitavad piirata nii tervislikel kui ka keskkondlikel põhjustel tugevalt punase liha ja sellest valmistatud toodete tarbimist. Maksimaalseks koguseks pakutakse vaid umbes kümmet grammi päevas. Keskmine eestlane sööb aga liha igal toidukorral ning saab sagedasti ühe toidukorraga kätte terve nädala portsu. “Eestis on paraku juurdunud visa arusaam, mille kohaselt ei anna taimetoit piisavalt energiat. Paljud kardavad, et ilma lihata jääb kõht tühjaks või toit ei maitse.“ Selliste uskumuste muutmiseks peab saama inimene teistsuguse kogemuse. Siinkohal on täita oluline roll nii restoranidel-kohvikutel kui ka avalikul sektoril, näiteks kooli-, lasteaia- ja riigiasutuste sööklatel, mis peaksid pakkuma maitsvat ja täisväärtuslikku taimset toitu. Salm tõdeb, et praegu pole tarbijail just kerge keskkonnasõbralikke valikuid teha: „Alles mõne aasta eest polnud taimetoitu isegi paljude avaliku sektori toitlustusasutuste menüüs, samuti kipuvad taimsed road olema kokkade oskamatuse tõttu ühekülgsed ja lahjad. Rääkimata sellest, et liha- ja piimatoodete taimsed versioonid on poes pahatihti mitu korda kallimad. See eeldab, et keskkonnateadlik tarbija peab kulutama oluliselt rohkem ressursse või ilmutama oma toidulaua planeerimisel erakordset nutikust. Selliseid tarbijaid on meil kahjuks hetkel liiga vähe.“ „Ainuüksi teadlikkus meid sihile ei vii. Me ei saa lõputult vastutust tarbija õlule lükata. Süsteem peaks muutma kõige keskkonnasõbralikuma ja tervislikuma ühtlasi kõige kättesaadavamaks ja taskukohasemaks,“ rõhutab Salm. Tema hinnangul võiks kaaluda taimse toidu odavnemise nimel muuhulgas süsinikumaksu, toidukäibemaksu erisusi või erinevaid toetussüsteeme. „Eestis on toidu käibemaks kõrgem kui mujal Euroopas. Me võiksime kehtestada madalama käibemaksu just puu- ja köögiviljadele, kaunviljadele, täisteratoodetele ja taimsetele alternatiividele, mille tarbimist peaksime me suurendama. Samas ei peaks see muudatus puudutama kui liha- ja piimatooteid, sest kui me teeme kõik toidukaubad võrdselt odavamaks, ei teki inimestes motivatsiooni oma harjumusi muuta.“ „Eestis on toidu käibemaks kõrgem kui mujal Euroopas. Me võiksime kehtestada madalama käibemaksu just puu- ja köögiviljadele, kaunviljadele, täisteratoodetele ja taimsetele alternatiividele, mille tarbimist peaksime me suurendama.“ Kliimakindel majandus: nii tootmine kui ka tarbimine Eliis Salm osales kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühmas ning lisas kliimaministeeriumi koostatava kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) põllumajanduse teekaardi sisusse omapoolsed ettepanekud. Tema hinnangul keskendub praegune versioon vaid tootmisele ja jätab tarbimise täiesti tähelepanuta. „Keskkonnasõbralikum tootmine on loomulikult oluline, kuid teadusuuringute kohaselt saaksid põllumajandussektoris vähendada kasvuhoonegaaside heidet ennekõike just tarbijapoolsed meetmed, mis tõstavad inimeste teadlikkust ning muudavad keskkonnasõbraliku toidu soodsaimaks ja kättesaadavaimaks valikuks,“ selgitab Salm. Salm on teinud ettepaneku seada paika konkreetne numbriline eesmärk: vähendada 2030. aastaks loomsete toodete osakaalu Eesti elanike toidulaual 20% võrra. Samuti on Salm pakkunud, et toidukaupade kliimajalajälje mõõtmiseks võiks võtta kasutusele märgistussüsteemi. Samuti tuleks tema sõnul lisada olemasolevale metoodikale tarbija jalajälje arvestuse, mis hindaks Eesti inimeste toitumisharjumuste tegelikku kliimamõju. „Kliima on globaalne küsimus. Kui viime oma jalajälje lihtsalt teise riiki, ei võida me sellest midagi. Muutuste saavutamiseks peame vaatama nii tootmist kui ka tarbimist,“ ütleb Salm. „Keskkonnasõbralikum tootmine on loomulikult oluline, kuid teadusuuringute kohaselt saaksid põllumajandussektoris vähendada kasvuhoonegaaside heidet ennekõike just tarbijapoolsed meetmed, mis tõstavad inimeste teadlikkust ning muudavad keskkonnasõbraliku toidu soodsaimaks ja kättesaadavaimaks valikuks.“ Lugu ilmus esmakordselt Postimehes.