Teadusest sünnib ettevõtlus, ettevõtlusest mõju

Teadusest sünnib ettevõtlus, ettevõtlusest mõju. 03.11.2025. Haridusministeerium eraldas ASTRA+ meetmest TalTechile rahastust, et viia ülikooli teadmussiirde võimekus uuele tasemele. Samal ajal valmistab majandusministeerium ette täiendavat, teadusmahukaid ideid turule aitavat toetusprogrammi. Rute sõnul annab see ülikoolile haruldase võimaluse viia ellu senisest suuremaid ja mõjusamaid projekte: „Meil on üks hästi positiivne probleem – riik tahab toetada ülikoolide ettevõtlussuunda.“ TalTechile tähendab see suurt vastutust: lisarahastus peab viima välja konkreetsete tulemusteni – rohkemate teadusmahukate ettevõteteni, uute koostöölepinguteni ja turule jõudvate tehnoloogiateni, mis looksid ühiskonnas selgelt tajutavat väärtust ja mõju. Toetusmeetmed on seda olulisemad, et Eesti ettevõtluskeskkond on praegu heitlikus seisus – inflatsioon, maksutõusud ja geopoliitiline ebastabiilsus on teinud ettevõtted arenduste osas ettevaatlikuks. Kolm keskust, üks eesmärk TalTechi ettevõtlusosakond koosneb kolmest üksusest: tehnoloogiasiirde keskusest, uusettevõtluse keskusest ja ettevõtluskoostöö keskusest. Nende eesmärk on tagada, et TalTech pakuks vajadusel nii teadlasele kui ka ettevõtjale „ust,“ mille tagant avaneks vajalik tugi. Ettevõtluskoostöö keskus koordineerib ja arendab ülikooli ja ettevõtete vahelist suhtlust. TalTechi eri teaduskondades töötab üle kahekümne inimese, kelle ülesanne on viia kokku teadlased ja ettevõtjad – leida üles sobiv partner, kompetents või labor. Tehnoloogiasiirde keskus viib turule leiutisi ja teadusideid, kaardistab ülikooli intellektuaalomandit, hindab leiutiste potentsiaali ja aitab teadlastel intellektuaalomandit kaitsta näiteks patenditaotlusega. On väga oluline jõuda otsusele, kas ideest sünnib uus ettevõte või on mõistlikum litsentsida tehnoloogiat juba olemasolevale firmale. Keskuse töö toel on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt TalTechi teadlaste loodud süvatehnoloogiaettevõtete arv. Uusettevõtluse keskus rajab teaduse ja uue ettevõtluspõlvkonna vahelisi ühendusi. Keskuse fookus on suunatud tudengite ja teadlaste ettevõtlikkuse kasvatamisse – et head ideed sahtlisse ei jääks. Samuti korraldab keskus häkatone, koolitusi ja mentorlusprogramme, kus osalejad saavad täiendada enda teadmisi ning arendada oma ideid, ehitada meeskondi ja testida prototüüpe. „Meil on üks hästi positiivne probleem – riik tahab toetada ülikoolide ettevõtlussuunda.“ Vähem bürokraatiat Kui esimesed hargettevõtted pidid pistma rinda keeruliste protsesside ja veniva asjaajamisega, siis nüüd on olukord Rute sõnul märksa sujuvam. TalTechi ettevõtlusprotsessid on muutunud läbipaistvamaks ja kiiremaks: suurt abi on andnud standardlepingud ja selgem raamistik. Teadlastel, kes kaaluvad oma idee kommertsiaalset potentsiaali, soovitab Rute võtta varakult ühendust tehnoloogiasiirde keskusega, sest nii saab välja selgitada, kas ideed tasub kaitsta ning kui tasub, siis milliseid samme tuleks astuda. „Kui leiutisest või ideest on juba mõnel konverentsil räägitud, võidakse olla patentimisega hiljaks jäädud,“ rääkis ta. Varajane kontakt võib avada täiesti uusi võimalusi – tugeva potentsiaaliga arendustele pakub Ettevõtlusosakond kuni 30 000 euro suurust arendusgranti ning võimalusi osaleda koolitustel, rahvusvahelistel sündmustel ja konverentsidel. Ka teadlaste rolli ettevõtluses püütakse mõtestada uuel moel. TalTech kavatseb koos teadusparkide ja teiste ülikoolidega luua isegi uue ametikoha, mille eesmärk on leida teadusmahukatele tiimidele sobivaid kaasasutajaid. Nii ei lange kogu ettevõtte edendamise vastutus ainuüksi teadlase kanda ning nii ei pea ta ka enda leiutisel põhineva äriidee realiseerimiseks ülikoolist lahkuma. Patendid: arv ei võrdu mõjuga Eestis patenteeritakse jätkuvalt vähem kui Põhjamaades. Rute tõi ühe põhjusena välja selle, et ettevõtlusega on siin lihtne alustada – niivõrd lihtne, et intellektuaalomandi kaitse kipub sageli tagaplaanile jääma. Just seetõttu, et head ideed ei jääks juba enne turule jõudmist kaitseta, paneb ettevõtlusosakond üha rohkem rõhku koolitustele ja varajasele nõustamisele. „Patentide arv ei võrdu kommertsialiseerimispotentsiaaliga,“ rõhutas Rute. Oluline pole niivõrd see, kui palju on ülikoolil või teadlasel patente, vaid mida, kus ja miks kaitstakse – ning kas kaitsel on soovitud turgudel väärtust ka lähiaastate perspektiivis. Siin tuleb mängu tehnoloogiasiirde meeskonna roll. Mõnikord on kõige targem sõlmida litsentsileping, teinekord luua uus hargettevõte. Üht kindlat retsepti pole – iga otsuse taga on teadlikud ja strateegilised valikud. „Patentide arv ei võrdu kommertsialiseerimispotentsiaaliga.” Tulevik sõltub järjepidevusest Rute meelest sõltub ettevõtete huvi teaduskoostöö vastu otseselt majanduskeskkonnast ja toetusmeetmetest. Kui avanevad sobivad rahastusvõimalused, kasvab hüppeliselt tellimuste hulk; kui toetusvõimalusi napib, piirdutakse pigem väiksemate ja lühiajaliste teenustega. Kuna innovatsioon sünnib koostöös, otsib ettevõtlusosakond pidevalt viise, kuidas teadlased ja ettevõtjad saaksid päriselt kokku tulla – jagama ideid ja looma uusi lahendusi. Selleks korraldatakse nii häkatone kui ka eri valdkondadele suunatud nišisündmusi. Hea võimaluse ideid põrgatada pakub 13. novembril toimuv TalTech ettevõtluspäev, mis toob kokku ettevõtjad, juhid ja teadlased, et nad võiksid leida üheskoos uusi lahendusi, jagada ideid ja käivitada teadmisi praktikaks muutvaid projekte. Rute sõnul on Eesti teaduspõhise ettevõtluse suurimaks arenguvõimaluseks stabiilsuse ja pika vaate tagamine. Praegu toetub süsteem liiga suures osas projektipõhisele rahastusele, mis ei lase teadusmahukatel algatustel kasvada ega anna ettevõtetele piisavat kindlust. Rute: „Meil on Eestis palju häid ideid ja tugev teadus, kuid liiga palju projektipõhisust ja ebastabiilsust.“ Rute hinnangul võiks Eesti võtta eeskuju riikidest, mis on kirjutanud pikaajalise innovatsiooni ja tööstuse arendamise selgesõnaliselt oma riiklikkusse strateegiasse. „Meil on küll olemas äge digi-riigi edulugu, kuid süvatehnoloogilise ja teadusmahuka ettevõtluse kasvulavana on meil vaja teha veel palju tööd,“ rõhutas ta. Siiski on näha märke, et liigutakse paremuse poole – teaduspõhisele ettevõtlusele pööratakse riigi tasandil üha rohkem tähelepanu ning ülikoolides on kasvamas uus teadlaste ja tudengite põlvkond, kes otsivad aktiivselt võimalusi läbi innovatsiooni maailma muuta. „Meil on Eestis palju häid ideid ja tugev teadus, kuid liiga palju projektipõhisust ja ebastabiilsust.“