Investeerimine kui kannatlikkuse kunst

Investeerimine kui kannatlikkuse kunst. 24.09.2025. TalTechi Roheliste teemakuude poolt korraldatud vestlusringil kõlama jäänud põhisõnum oli selge: imevitsa kiirelt rikastumiseks ei ole. Loevad kannatlikkus ja pikk vaade. Pensionisambad korda Ehrlich rääkis, et enamik eestlasi on juba investorid, ehkki seda endale tihti ei teadvustata – põhjus on pensionisammastes. Teise  sambaga liitumine  on kohustuslik kõigile 1983. aastal ja hiljem sündinud täisealistele ning sissemaksed algavad siis, kui inimene asub tööle. Töötaja ise saab panustada 2%, 4% või 6% oma brutopalgast – mida kõrgem protsent, seda suuremaks saab investeering tulevikuks kasvada. Lisaks inimese enda panusele kannab riik II sambasse juurde 4% sotsiaalmaksust. Kuigi II sambasse kogumine mõjutab veidi I sammast, on see kasulik, sest tegu on inimese enda varaga, I sambas kehastub aga riigi lubadus maksta tulevikuks inimesele riiklikku pensioni. Ehrlich  selgitas, et II samba puhul saab lisaks sissemakse suurusele (2%, 4% või 6%) valida, millisesse pensionifondi raha investeeritakse. Fondi valik mõjutab oluliselt tulemust: maailma finantsturgude ajalugu on näidanud, et madala tasuga indeksfondid loovad heaks tootluseks parimaid eeldusi. Rahatarkuse edendaja Riin Mäesalu rääkis oma kogemusest: ta hoidis II pensionisammast aastaid kallis ja ebaefektiivses fondis. Tasud olid kõrged, tootlus olematu, mistõttu sai tema pensionivara kasv pärsitud. „Ma ei tulnud kohe ise selle peale, et fondi tasusid kontrollida ja kogutud pensionivara indeksfondi kolida,“ tunnistas ta. Mäesalu sõnul on taoline teadmatus levinud. Hea võimalus oma tulevikku kindlustada on ka kolmas sammas. See pakub lihtsat viisi tuleviku jaoks raha koguda ja samal ajal maksusoodustust kasutada: igalt III sambasse paigutatud eurolt maksab riik järgmisel kevadel tuludeklaratsiooniga tagasi 22% tulumaksu. Vastava summa võib soovi korral uuesti pensionisammastesse suunata. Niiviisi saab maksusoodustuse enda heaks tööle panna ja oma pensionivara aasta-aastalt kasvatada. Mäesalu venitas kogumisega ja seetõttu jättis ta palju raha „riigi lauale“, kuna maksutagastus jäi aastaid kasutamata. Kui aasta jooksul kolmandasse sambasse tehtud sissemaksed ei ületa 15% inimese brutopalgast või 6000 eurot, kaasneb sissemaksetega igal aastal ülalkirjeldatud tulumaksuvõit. Mõistlik on sisse seada igakuine püsikorraldus, et maksed kolmandasse sambasse ei ununeks. Kui teha kolmandasse sambasse näiteks 50 euro suurune püsikorraldus, ostetakse iga kuu sama summa eest inimese pensionikontole juurde tema valitud pensionifondiosakuid. Püsimakse suurust saab igal hetkel muuta ning kui sissetulekud kasvavad, on nutikas ka sissemakseid suurendada. Aga miks viib riik läbi sellist „heategevust“? Mäesalu selgitas, et riigi eesmärk pole niisama lahkelt maksutagastust jagada. Tegelik põhjus seisneb hoopis Eesti rahvastik vananemises – tulevikus pole ühiskonnas enam sellisel määral tööealisi inimesi, kes suudaksid maksta kinni tänaste noorte vanaduspensioneid. Seepärast soovib riik „premeerida“ neid, kes varakult oma pensionipõlve peale mõtlevad ning enda tulevikku kindlustavad. See on investeering tulevikku, mis aitab vältida olukorda, mil riiklikust pensionist lihtsalt ei piisa. „Kui keegi lubab 20-protsendilist tootlust, siis teadke, et sellega käib kaasas ka väga suur risk.” Investeerimise valu ja võlu Mäesalu sõnul tekitab investeerimine sageli hirme, kuigi tegelikult on mõistlik muuta see automaatseks – raha võib liikuda iga kuu samasse indeksfondi ja inimene ei pea pidevalt otsustama, mida osta või müüa. „Rohkem polegi vaja midagi teha, sest sel viisil saadakse suure tõenäosusega lõpuks kätte turu keskmine tulemus.“ Ehrlich lisas, et investeerimine tähendab alati riskide ja tootluse vahelist tasakaaluotsingut. „Kui keegi lubab 20-protsendilist tootlust, siis teadke, et sellega käib kaasas ka väga suur risk.“. Kehtib ka vastupidine loogika – täielikku turvatunnet otsides ei maksa loota, et raha kiiresti või üleüldse kasvaks. Seepärast tasubki alustada lihtsatest võimalustest, nagu II ja III samba indeksfondidest, mille riskid on hajutatud ja süsteem toimib automaatselt (eeldusel, et III sambasse seatakse püsimakse). Vestlusringis räägiti ausalt ka eksimustest. Mäesalu investeeris väikeste summadega, aga unustas ära fondide teenustasud – tulemuseks oli miinus. Ehrlich meenutas, et teda meelitasid kunagi ühisrahastuse kõrged intressid, kuid koos nendega kaasnes ka suur maksehäirete risk, teatud osa rahast pole ta tänaseni tagasi saanud. Veel ühe õppetunni andis talle olukord, mil ta hoidis kodulaenu sissemakseks kogutud summat lihtsalt arvel – inflatsioon neelas selle väärtuse märkamatult alla. Lõpetuseks leidsid rahatargad, et alustada tasub kohe. “Edu soosib neid, kes on kannatlikud ja järjepidevad, sest väikestest sammudest tuleb ajapikku kokku suur tulemus,” ütles Mäesalu. “Edu soosib neid, kes on kannatlikud ja järjepidevad, sest väikestest sammudest tuleb ajapikku kokku suur tulemus.”