Trialoogi toimetaja
TalTechi vilistlasest insener ja kestlikkuse eestvedaja Kristiin Bauer teab omast käest, mida tähendab naisena tehnoloogia- ja tootmismaailmas kanda kinnitada. Ta on veendunud, et just inseneriharidus annab praktilise tööriistakasti, millega saab luua kestlikke lahendusi. Ja kuigi naiste teekond inseneerias pole lihtne, on see igati väärt pingutust ja mitte ainult individuaalsel, vaid ka ühiskondlikul tasandil.
„Igal aastal olen kohanud neid, kellele olen pidanud end tõestama,“ ütles Bauer. Ta meenutas, et eriti keeruline on olnud vanemate meeskolleegide seas tootmisinsenerina usaldust võita. „Pidin pidevalt näitama, et olen sama pädev kui nemad,“ rääkis ta. Ka avalikel esinemistel on ta pidanud eelarvamustega silmitsi seisma.
Need kogemused pole olnud kerged, kuid neist on kasvanud usaldusväärsus ja mõju, mille toel Bauer täna tegutseb. Ta on nüüd ESG-valdkonna interim-juht ja kestlikkuse mentor, aidates Eesti ettevõtetel juhtida kestlikkust strateegiliselt – alates mõjude kaardistamisest kuni aruandluseni.
Baueri tehniline haridustee on viinud teda nii rõivatehnoloogiasse kui ka tootmise juhtimisse, mis on andnud talle süsteemse mõtlemise võime. Iga samm on avardanud vaadet. „Materjalitehnoloogia lõpetamisel sain aru, et ainult selle peal edasi ei purjeta,“ meenutas ta.
Tootmistehnika ja -juhtimine andis talle süsteemse mõtlemise ja oskuse näha protsesside taga seoseid, mida paljud ärilise taustaga inimesed ei pruugi märgata. „Inseneeria ei tähenda ainult masinate ehitamist või lammutamist. See tähendab oskust mõelda, analüüsida, optimeerida. Tänu oma tehnilisele taustale olen omandanud eelise ka äristrateegias ja turunduses, sest ma saan aru, kuidas asjad päriselt töötavad.“
„Inseneeria ei tähenda ainult masinate ehitamist või lammutamist. See tähendab oskust mõelda, analüüsida, optimeerida.“
Kristiin Bauer. Erakogu
Emadus kui strateegiline äratus
Bauer tunnistas, et emaks saamine oli tema jaoks murranguline – mitte ainult isiklikult, vaid ka professionaalselt. „Kui varem vaatasin kolme või viie aasta perspektiivi, siis nüüd mõtlen, milline on maailm, kui mu laps saab täiskasvanuks.“
See nihutas ka ESG-töö fookust. „Pööran rohkem tähelepanu sotsiaalsele mõõtmele: võrdsetele võimalustele, töötajate heaolule, kogukondade kaasamisele. Kestlikkus ei tohi jääda ainult keskkonnanäitajate tasandile. Sellesse peab olema haaratud ja inimeste mõju ja potentsiaal.“
Lisaks sellele on Bauer aidanud luua kestlikkuse riskihindamise tööriista, panustades kestlikkusega seotud aruteludesse ja aidanud sedakaudu kujundada Eesti arusaama, et kestlikkus ei võrdu ainult CO2-aruandlusega, vaid kujutab endast tuleviku juhtimisraamistikku. Tema meelest jõuavad kestlikusse strateegiliselt suhtuvad ettevõtted kiiremini uutele turgudele, et saada investoritelt roheline tuli ja luua väärtuspõhiseid töökohti.
Kestlikkus algab ausast pilgust peeglisse
Baueri hinnangul on Eesti ettevõtted digivaldkonnas küll tugevad, kuid kestlikkuse teemadel jäädakse sageli Skandinaavia ja Saksamaa ettevõtetele alla. „Seal on kestlikkus juurdunud juba äristrateegiasse – ja mitte ainult dokumentides, vaid ka igapäevastes otsustes. Meil võiks olla tunduvalt rohkem püsivaid jätkutegevusi,“ kirjeldas ta.
Bauer rõhutas, et kestlikkus ei tohi lõppeda raportiga. „Kui asi piirdub täidetud Exceli tabeliga, tuleks endale otsa vaadata: kas me ikka tahame päriselt, et midagi paremaks muutuks?“
Igal ettevõttel tuleks alustada oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamisest, sest ainult nii on võimalik luua sisuline lähtekoht, millelt edasi liikuda. „Ilma ausa pilguta peeglisse ei saa tulla ka strateegilist arengut, sest kestlikkus algab tegelikest valikutest, mitte dokumentidest.“
„Kui asi piirdub täidetud Exceli tabeliga, tuleks endale otsa vaadata: kas me ikka tahame päriselt, et midagi paremaks muutuks?“
Kristiin Bauer usub, et Eesti vajab ambitsioonikamat kestlikkuseagendat. Erakogu
Keskne märksõna: teadmuspõhine tootmine
„Odava tööjõu ja allhanketootmise ajastu on läbi. Kui tahame välisturgudel püsima jääda, peame looma kõrgema lisandväärtusega tooteid, arendama oma tooteportfelli ja kasvatama nii inseneritöö kui ka teadus-arendustegevuse rolli,“ rõhutas Bauer.
Seejuures muutub üha olulisemaks, et ESG ja tootearendus oleksid sisuliselt seotud. „Inseneeria ei tähenda enam ainult arendamist ja optimeerimist, vaid oskust mõista materjalivooge, tarneahelaid, poliitilisi riske ja keskkonnamõjusid. Tulevikutootmine ei saa eksisteerida ilma vastutustundliku mõtlemiseta.“
Bauer usub, et Eesti vajab ambitsioonikamat kestlikkuseagendat. Midagi sellist, mis ei keskendu üksnes regulatiivsete miinimumnõuete täitmisele, vaid mille kaudu luuakse uut väärtust, innovatsiooni ja usaldust.
Kuidas murda stereotüüpe?
Inseneriamet on Baueri sõnul noorte jaoks atraktiivne: põnev, hästi tasustatud ja suure mõjuga. Samas on naiste osakaal tehnilistel aladel jätkuvalt madal.
„Tööjõupuudus on reaalne. Kui mõnes valdkonnas ongi töötajaid üle, siis inseneerias mitte. Tehniliste oskustega naistel on täna lihtsam silma paista. Nad märkavad sageli kitsaskohti, mis teistel märkamata jäävad, ja naistel on ka võime neid lahendada.“
Bauer rõhutas, et eeskujud loovad usaldust ja võimalusi. „Noored naised peavad nägema, et inseneeria pole mitte ainult amet, vaid võimalus maailmas midagi muuta. Mida rohkem meid on, seda loomulikumalt saavad teisedki liituda.“
Baueri enda teekond tõestab ehedalt, et tehnoloogia, juhtimine ja kestlikkus ei ole meeste privileeg. Tegu on valdkondadega, mida määratlevad loovus, süsteemsus ja julgus kujundada tulevikku.
„Noored naised peavad nägema, et inseneeria pole mitte ainult amet, vaid võimalus maailmas midagi muuta. Mida rohkem meid on, seda loomulikumalt saavad teisedki liituda.“
