Ärieetika, mitte ajutine trend – ESG kui südameasi

Ärieetika, mitte ajutine trend – ESG kui südameasi. 17.06.2025. Kuigi ametlikke otsuseid veel pole, on segadus turul suur. TalTechi vastutustundliku majanduse ja ESG keskuse juht, TalTechi majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo rõhutas, et vastutustundlikku juhtimist ei võeta päevakorrast maha. „Kohustuse edasilükkumine või kadumine ei tähenda, et ESG-teemad muutuksid vähem tähtsaks,“ ütles Ojasoo. Arukad ettevõtted näevad ESG-s strateegilist konkurentsieelist, mitte ebamugavat formaalsust. Kohustus lükkus edasi, sisu jäi alles ESG-alase raporteerimise kohustus pidi algselt laienema samm-sammult kõigile suurtele ettevõtetele ja börsil noteeritud firmadele. Käesoleva aasta kevadel tuli aga Euroopa Komisjonilt nn Omnibusi paketi eelnõu, millega tahetakse osa nõudeid tühistada või edasi lükata. „See puudutab eeskätt neid ettevõtteid, kellel on 250 või enam töötajat,  käive üle 50 miljoni ja varade maht üle 25 miljonit eurot. Uus muudatus sätestab kohustuse vaid börsiettevõtetele ja väga suurtele korporatsioonidele, milles töötab üle 1000 inimese,“ selgitas Ojasoo. Ent paljude ettevõtete jaoks ei muutu sisuliselt midagi. Rahvusvaheliste tarneahelatega seotud ettevõtted peavad ESG-põhimõtteid järgima ka juhul, kui neil puudub formaalne aruandluskohustus – ootused ja nõuded tulevad koostööpartneritelt, klientidelt ja poliitikakujundajatelt. Ojasoo rääkis, et Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on juba aastaid koostanud vabatahtlikult jätkusuutlikkuse aruandeid, panustanud töötajate heaolusse ja otsinud tootearenduses keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Taolised ettevõtted jätkavad seni tehtuga. Ta rõhutas, et ettevõtete majandustulemused on tihedalt seotud nende usaldusväärsuse ja eetilise tegutsemisega – hooliv suhtumine töötajatesse ja läbipaistev juhtimine tasuvad end lõpuks alati ära. “Kohustuse edasilükkumine või kadumine ei tähenda, et ESG-teemad muutuksid vähem tähtsaks.” Piiratud arusaamad takistavad tegutsemist Hoolimata ESG-praktikate mõistlikkusest levib endiselt hirmu või tõrksust tekitavaid eksiarvamusi. Näiteks peetakse ESG-aruandlust sageli ülemäära mahukaks ja bürokraatlikuks kohustuseks. „Levinud on müüt, et üks ettevõte peab täitma 1400 või isegi 1600 andmepunkti – tegelikult ei vasta see tõele.“ Protsess algab nn topeltolulisuse hindamisest – see tähendab, et ettevõte peab analüüsima nii seda, kuidas tema tegevus mõjutab keskkonda ja ühiskonda, kui ka seda, kuidas mõjutavad välised tegurid ettevõtte enda jätkusuutlikust. Teine väärarusaam puudutab geograafilist vastutust – justkui hoolitaks ainult Euroopas ESG-teemadest. Ojasoo kummutab sellegi müüdi: viimase viie aasta jooksul on jätkusuutlikkusest kirjutatud teadusartiklite hulk tõusnud just sellistes piirkondades nagu Hiina, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika. Samuti panustavad ülikoolid kõikjal maailmas kestlikkuse printsiipide rakendamisse nii õppekavade koostamisel kui ka teadusuuringutes ja innovatsioonis. See tähendab, et ESG-d võib pidada ülemaailmseks standardiks, mitte üksnes Euroopa Liidu eripäraks. ESG tööstusettevõtetes: ressursid määravad tempo Kuigi ESG-aruandluse kohustus leeveneb, on mitmedki Eesti suuremad tööstusettevõtted end teemaga juba hästi kurssi viinud. „Paljudel on see ärimudelisse juba sisse kirjutatud,“ ütles Ojasoo. Jätkusuutlikkusega tegelemine ei alga mitte kohustusest, vaid äriloogikast – ettevõtted, kes näevad oma töötajate heaolus, juhtimiskultuuris ja keskkonnahoidlikkuses strateegilist väärtust, ei vaja sundi. Ent väiksematel ettevõtetel on märksa keerulisem ESG-praktikaid rakendada, sest neil napib sageli nii raha kui ka inimesi, ning puudub tugi, mida suurematel või rahvusvahelistel firmadel on võimalik saada emaettevõttelt. Kui osa ettevõtteid on ESG-teemadesse tõsiselt panustanud – investeerinud aega ja panustanud inimestesse, kohandanud juhtimispraktikaid ning sidunud kestlikkuse oma äristrateegiaga –, on teised võtnud aruandluskohustuse edasilükkamist kui leevendust ja tõmmanud hoogu maha, näiteks koondanud hiljuti tööle võetud ESG-spetsialiste. Ojasoo sõnul tegutseti mõnel juhul peamiselt välise surve, mitte sisemise veendumuse ajel. Et ESG tõesti töötaks, ei piisa pelgalt andmekogumisest või formaalsete nõuete täitmisest. Ojasoo sõnul ei tähenda ESG rakendamine mitte kulu, vaid teadlikku investeeringut ettevõtte pikaajalisse usaldusväärsusesse ja stabiilsusesse. See toob kaasa läbipaistva juhtimiskultuuri, eetilised suhteid töötajate ja partneritega ning korruptsioonivaba ärikeskkonna. Ojasoo hinnangul oleks pidanud hakkama ESG-teemasid teisiti juurutama – lähtuma selgemast kommunikatsioonist ning siduma sõnumid varakult iga etetvõtte strateegia ning juhtimisloogikaga. „Aruandluse kohustus tuli liiga järsku ja tekitas paljudes tugeva vastureaktsiooni.“ “Meil pole vaja kõigil leiutada oma isiklikku ESG-jalgratast – koostöö aitab luua ühise arusaama ja korrastada turgu. Sellest sünnib lõpuks ka ausam konkurents.” Koostöös targemalt: uus keskus ja ühised lahendused TalTech lõi 2025. aasta alguses Vastutustundliku majanduse ja ESG keskuse just selleks, et pakkuda ettevõtetele kestlikkuse väljakutsetega toimetulekuks partnerlust. Keskuse fookuses pole ainult keskkonnateemad – tähelepanu pööratakse üha rohkem ka sotsiaalsetele ja juhtimisega seotud küsimustele. Ojasoo sõnul vajavad ettevõtted tuge, et kaardistada sidusgruppe, hinnata mõjusid ning integreerida ESG-põhimõtteid oma ärimudelisse. Oluline rõhuasetus on ka ettevõtetevahelisel koostööl. Kui on võimalik jagada teadmisi ja ressursse, ei peaks just väiksemad tootmisettevõtted ESG-raporteerimist ja -süsteeme ise nullist looma. „Meil pole vaja kõigil leiutada oma isiklikku ESG-jalgratast – koostöö aitab luua ühise arusaama ja korrastada turgu. Sellest sünnib lõpuks ka ausam konkurents,“ ütles Ojasoo lõpetuseks.