Trialoogi toimetaja
TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht professor Raivo Sell usub, et isesõitvad sõidukid pole enam kauge tulevik, vaid juba lähiajal meie liiklust ja tööstust kujundama hakkav reaalsus.
Selli sõnul seisneb autonoomsete sõidukite arendamise keskne küsimus turvalisuses. Turvalisust saab tagada siis, kui igal autonoomsel sõidukil on selge arusaam keskkonnast, kus ta liigub ja võime reageerida ootamatutele olukordadele. „Meie ei loo pelgalt simulatsioone, vaid viime oma lahendused ka reaalsesse keskkonda. See tähendab, et näeme kohe, kuidas auto päriselt käitub – kuidas ta reageerib ootamatutele takistustele, jalakäijatele või liiklusmärkidele,“ rõhutas Sell.
Autonoomsete sõidukite puhul on oluline ka küberturvalisus, sest pidev internetiühendus muudab sõidukid võimalike küberrünnakute sihtmärgiks. Seega tuleb panna rõhku ka kommunikatsioonisüsteemide kaitsele.
“Meie ei loo pelgalt simulatsioone, vaid viime oma lahendused ka reaalsesse keskkonda. See tähendab, et näeme kohe, kuidas auto päriselt käitub – kuidas ta reageerib ootamatutele takistustele, jalakäijatele või liiklusmärkidele.”
Viimase miili lahendused ja koostöö tööstusega
Autonoomsete sõidukite arendamiseks on oluline teha koostööd tööstusega, olgu koostööpartneriteks rahvusvahelised konsortsiumid või Eesti ettevõtted. Selli sõnul on TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühm osalenud mitmes Euroopa projektis, mille puhul on osutunud nende tugevuseks just omaenda autonoomne sõiduk. Selle näol on tegu täielikult TalTechi arendatud platvormiga, mida saab vastavalt vajadusele nii simulatsioonides kui ka reaalses keskkonnas modifitseerida ja testida.
„Näeme kohe, kuidas lahendused päriselt toimivad ja saame vajadusel viia sisse kiireid muudatusi,“ selgitas Sell. Just paindlikkus ja praktiline kogemus on teinud TalTechist rahvusvahelises innovatsioonivõrgustikus hinnatud partneri.
Koostöö Metroserdiga on heaks näiteks, kuidas teadus ja tööstus saavad koos luua uusi teenuseid. Metrosert asutas isejuhtivate sõidukite labori, et hinnata sõidukite vastavust ohutusnõuetele. TalTech toetab neid oma teaduskompetentsiga ning aitab arendada ja testida turvalisuse hindamise meetodeid ning analüüsida sõidukite käitumist reaalses keskkonnas.
Autonoomsete sõidukite uurimisrühm teeb koostööd ka Milrem Roboticsiga ning osaleb radaritel baseeruva navigatsiooniga tegelevates projektides. „Milremi puhul ei räägi me liiklusohutusest, vaid ellujäämisest – sellest, kuidas suudab robot vältida ohtusid ja täita ülesandeid kõige keerulisemates tingimustes,“ selgitas Sell.
Tsiviilkasutuse peamiseks suunaks on aga nn viimase miili lahendused – väikesed isesõitvad bussid ja pakirobotid, mis viivad inimesed või kaubad sihtpunkti. Selli sõnul on sellised lahendused eriti tõhusad suletud või piiratud aladel, näiteks tehasekompleksides või suurtes tööstuspiirkondades, kus autonoomsed sõidukid saavad transportida hoonete vahel töötajaid või kaupu.
Selli sõnul võib edaspidi isiklikku autot üha vähem vaja minna, kuna liiklus liigub teenusepõhise mudeli suunas. „Tulevikus ei pea te võib-olla enam autot omama – selle asemel saate tellida isejuhtiva sõiduki, mis saabub just siis, kui seda vajate, ning viib teid sihtpunkti ja jätkab kohe järgmise reisijaga.“
Taoline süsteem võimaldab vähendada linnaruumis parkimisega seonduvaid probleeme ning muuta liiklust sujuvamaks ja linna rohelisemaks.
“Tulevikus ei pea te võib-olla enam autot omama – selle asemel saate tellida isejuhtiva sõiduki, mis saabub just siis, kui seda vajate, ning viib teid sihtpunkti ja jätkab kohe järgmise reisijaga.”
Selli sõnul võib edaspidi isiklikku autot üha vähem vaja minna, kuna liiklus liigub teenusepõhise mudeli suunas. Ilmselt saab reaalsuseks maailm, kus inimene saab tellida isejuhtiva sõiduki, mis saabub just siis, kui seda vaja. Foto: ChatGPT
Turvalisus, regulatsioonid ja usaldus
Autonoomsete sõidukite arendajad seisavad silmitsi mitme probleemiga. Peamised neist hõlmavad turvalisust, seadusandlust ja inseneride puudust. „Kõige suuremaks murekohaks on praegu kvalifitseeritud spetsialistide puudus – me vajame noori insenere, kes tunneksid tehisintellekti ja suudaksid lahendada keerukaid ülesandeid,“ tõdes Sell.
Samuti ootab lahendamist seadusandlus. „Euroopas kehtestatakse regulatsioone ja piiranguid enne, kui ettevõtted üldse midagi testida tohivad,“ selgitas Sell.
Ameerikas kehtib aga vastupidine süsteem – seal pole algul miski keelatud. Probleemide tekkimisel lahendatakse kitsaskohad kohtus või regulatsioonidega. Selline praktika hõlbustab innovatsiooni. Euroopa konservatiivne lähenemine tähendab, et iga uus tehnoloogia peab läbima keerulise bürokraatliku kadalipu, mis aeglustab arengut.
Üheks autonoomsete sõidukite valdkonna suureks väljakutseks on ka ühiskonna suhtumine – inimesed ei pruugi isejuhtivaid sõidukeid alati usaldada. Selli sõnul pälvivad õnnetusjuhtumid palju tähelepanu, kuigi statistika näitab, et isejuhtivad sõidukid on inimeste endi juhitud autodest ohutumad. Usalduse suurendamiseks tuleb tagada läbipaistev suhtlus ja selgitada, kuidas uued sõidukid töötavad ning millised ohutusmeetmed on nende puhul kasutusele võetud.
Autonoomsed sõidukid ei tähenda pelgalt tehnoloogilist uuendust – nende mõju ulatub palju kaugemale. Selli hinnangul võivad uutmoodi sõidukid muuta põhjalikult meie linnaruumi ja igapäevast liikumist. Kui suudetakse lahendada turvalisuse ja kasutajasõbralikkusega seotud küsimused, ei jää isejuhtivad sõidukid vaid tulevikutehnoloogiaks, vaid neist saab igapäevaelu loomulik osa – tõhus ja mugav transpordiviis, mis vähendab liikluskoormust ja vabastab linnaruumi rohealadele.
“Kõige suuremaks murekohaks on praegu kvalifitseeritud spetsialistide puudus – me vajame noori insenere, kes tunneksid tehisintellekti ja suudaksid lahendada keerukaid ülesandeid.”
Kommentaar: Ivar Janson, Milrem Robotics, Head of EU and R&D
Milrem Robotics viib koostöös TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühmaga läbi mehitamata maismaasõidukite passiiv-adaptiivset ja autonoomset navigatsioonisüsteemi arendavat rakendusuuringut. TalTechi peamine roll on uurida ja töötada välja uudseid radaritehnoloogial põhinevaid lahendusi, mis võimaldaksid mehitamata maismaasõidukitel efektiivselt erinevates keskkondades navigeerida. Töörühm uurib peamiselt millimeeterlaineid kuvavate radarite võimekust, mis võtab arvesse loodusliku keskkonna eripärasid, mis võivad mõjutada radarite tööd: mitmekesist taimestikku, aastaaegu ja pinnase omadusi.
TalTechi uurimisrühma senine töö on andnud olulisi tulemusi, mis osutavad radaripõhiste lahenduste suurele potentsiaalile ning mida saab tõenäoliselt rakendada järgnevates tootearenduse etappides.
Milrem Roboticsi senine koostöö TalTechiga on olnud väga tihe ja hästi struktureeritud. TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühma panus on olnud väärtuslik eelkõige teadus- ja arendustöö seisukohalt, sest see on pakkunud keskkonna kaardistamisel ning sellest tulenevate mõjude analüüsimisel ja hindamisel metoodilist tuge. Näiteks hindavad nad sõidukilt saadud andmeid, kalibreerivad regulaarselt sensoreid ning treenivad masinõppe mudeleid. Seeläbi kasvab navigatsioonisüsteemi täpsus.
Milrem Roboticsile on peamine kasu tõusnud võimalusest osaleda tipptasemel teadusarendustöös ja luua suure innovatsioonipotentsiaaliga lahendusi. Koostöö TalTechiga aitab Milremil rakendada teadustulemusi praktilises tootearenduses, mistõttu on loodud alus uute autonoomsete süsteemide arendamiseks ja nende tulevaseks edukaks turustamiseks.
Soovitame kindlasti teha TalTechi autonoomsete sõidukite uurimisrühmaga koostööd, kuna rühma näol on tegu väga tugevat kompetentsi omava teaduspartneriga. Uurimisrühma suurim väärtus seisneb metoodilises ja teaduslikus lähenemises, mis toetab süsteemset ja põhjalikku arendustegevust. Ülikooli uurimisrühm pakub radarisüsteemide disaini ja juurutamise osas tipptasemel ekspertiisi ning aitab rakendada partneritel kaasaegseid masinõppe- ja sensoritehnoloogiaid.
Lisaks teaduslikule ekspertiisile on oluline, et koostöö käigus õpib ja areneb ka TalTech ise, sest uurimisrühm töötab pidevalt läbi värskeid ja maailmatasemel teadusuuringute tulemusi. Kokkuvõttes loob koostöö TalTechi uurimisrühmaga eeldused innovatsiooniks ning aitab rakendada arendatavaid autonoomseid süsteeme kiiresti ja edukalt praktikas.
