Kas kujutaksite ette, et kannate jakki, mille materjal pärineb teeseene bakterist? Või tooteid, mille nanokiud jäljendavad inimese rakustruktuuri? 3. aprillil kell 11 kogunevad TalTechi ülikoolilinnakusse teadlased, disainerid ja ettevõtjad, et arutleda selle üle, kuidas võivad uued biomaterjalid muuta meie tervist, eluviise ja keskkonda.
Üritus toimub sarja „Disain kohtub teadusega“ raames ning kohal on kolm oma ala spetsialisti – disainer ja teadlane Kärt Ojavee, biodisainer Riina Õun ja kõrgtehnoloogilise materjaliettevõtte Gelatex kaasasutaja Märt-Erik Martens. Kõigil neil on ühine eesmärk: muuta maailm loodusest inspireeritud ja teaduspõhiste lahenduste kaudu paremaks.
Disaini tulevik: elusad ja nutikad materjalid
Doktor Kärt Ojavee on Eestis üks biomaterjaliarenduse pioneere. Ta looming liigub teaduse ja kunsti piiril – tema tegevuse fookuses on interaktiivsed tekstiilid, elusmaterjalid, eksperimentaalsed pinnad, mis võivad muuta värvi või reageerida puudutusele. Ojavee töötab Eesti Kunstiakadeemias, kus ta uurib eksperimentaalseid elusmaterjale ja nende kasutusvõimalusi ruumilises disainis.
„Materjalid pole enam lihtsalt staatilised pinnad – need suhtlevad meiega,“ ütleb Ojavee. „Kujutage ette sisekujundust, mis reageerib teie tujule või ruumis toimuvale.“
Riina Õun on Londonis tegutsev disainer, kelle loomingus ühinevad käsitöö, biodisain ja ringmajandus. Tuntuks sai ta luksuslike nahkkinnaste kaubamärgiga Riina O, kuid viimasel ajal on tema tähelepanu koondunud hoopis alternatiivsetele materjalidele – näiteks bakteriaalsest tselluloosist loodud “nahale” ja biokomposiitidele, milles on kasutatud muna- ja toidujäätmeid.
„Biomaterjalid ei tohiks jääda ainult laborisse või galeriisse,“ rõhutab Õun. „Me peame leidma viise, kuidas viia need igapäevakasutusse – alates rõivatööstusest ja lõpetades sisekujundusega.“
Nanokiudude võidukäik: Gelatex ja biotehnoloogia uued piirid
Kui Ojavee ja Õun toovad esile disaini võimalusi, siis Märt-Erik Martens esindab biomaterjalide tööstuslikku ja tehnoloogilist poolt. Tema ettevõte Gelatex Technologies on arendanud patenteeritud, HaloSpinningu-nimelise meetodi, mis võimaldab toota nanofiibrilisi materjale odavalt ja suurtes kogustes. Need materjalid jäljendavad inimkehas leiduvat rakuvälist maatriksit ning neid sobib kasutada nii regeneratiivses meditsiinis, ravimikatsetes kui ka kultiveeritud liha tootmises.
„Meie eesmärk on teha homsetest materjalidest tänased,“ ütleb Martens. „Kui suudame muuta tehnoloogia skaleeritavaks ja taskukohaseks, võib miljonitel sellest kasu olla.“
Üritusel osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Ürituse info on leitav ka Facebookis.
