Ülekaal Eestis: miks meie toidulaud meid paksuks teeb?

Ülekaal Eestis: miks meie toidulaud meid paksuks teeb?. 05.03.2025. Artikkel valmis koostöös Postimehega. Erinevad uuringud on aastate jooksul näidanud, et ülekaalulisus mõjutab järjest suuremat osa Euroopa elanikkonnast, sealhulgas eestlasi. Maailma Terviseorganisatsiooni värskeimate andmete kohaselt on 59% Euroopa täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud (WHO, 2022). Kuidas teevad inimesed toiduvalikuid ja miks on rasvumine üha kasvav probleem? Vestlesime neil teemadel TalTechi toidu- ja biotehnoloogia valdkonna vanemlektori Kristel Venega. Rohkem kui pool Eesti elanikkonnast Ülekaalulisuse ja rasvumise taga on mitmeid tegureid. Peamisteks põhjusteks peetakse mugavat elustiili, ultratöödeldud toitude rohket tarbimist, vähest füüsilist aktiivsust ning psühhosotsiaalseid ja geneetilisi mõjusid. Samuti mängivad rolli keskkonnategurid. Probleem puudutab ka Eestit. Kantar Emori 2023. aasta uuringu järgi on kehamassiindeksi (KMI) põhjal 51% Eesti 16–64-aastastest elanikest ülekaalulised või rasvunud. Murettekitavalt suureneb kehakaaluprobleem laste ja noorte seas. Ülekaalulisusest tingitud tervisemured põhjustavad Eestis igal aastal ligikaudu 650 enneaegset surma ning ülekaaluga seotud ravikulud ulatuvad aastas 124 miljoni euroni (Tervise Arengu Instituut, 2024). Euroopas on täiskasvanute rasvumine kõige rohkem levinud Rumeenias, Maltal ja Suurbritannias (Statista, 2022). Tarbijale on jätkuvalt esmatähtis toidu hind TalTechi toidu- ja biotehnoloogia valdkonna vanemlektori Kristel Vene sõnul mõjutavad tarbijakäitumist nii hind, harjumused, emotsioonid kui ka sotsiaalmeedia ja reklaamid. „Kui valida kõige enam mõjutav tegur, siis Eestis on see ikkagi hind,“ tõdes Vene. „Sooduspakkumised, punased hinnasildid ja kampaaniad stiilis „viimane võimalus“ tekitavad ostutungi, kuid samavõrra mängivad rolli ka harjumused. Inimesed kipuvad eelistama tuttavaid tooteid, mille kvaliteet, maitse ja hind on neile juba teada.“ Sotsiaalmeedia mõjul on plahvatuslikult suurenenud mikrotrendide osakaal ja teatud toodete populaarsuse kiire kasv. Näiteks võib TikTok mõne toote müüki ühe hetkega mitmekordistada. Vene sõnul tekitab muret aga ultratöödeldud toitude massiline reklaamimine, mis on suunatud peamiselt noortele. „Globaalsete suurtootjate seas on selliste toodete valmistamine laialt levinud. Tänu mastaabiefektile on need odavad, koosnevad lihtsatest koostisosadest ning säilivad kaua. Seetõttu investeeritakse nende turundusse tohutuid summasid, sageli kaasatakse ka suunamudijaid. Kahjuks kujundab see arusaama, et ultratöödeldud toit ongi igapäevaelu normaalne osa,“ selgitas Vene. Kuna ultratöödeldud toidud on toitainetevaesed ja soodustavad ülesöömist, on nende tarbimine kehakaalu tõusuga otseselt seotud. Tšiili ja Jaapani range regulatsioon Tšiili on maailma üks kõrgeima ülekaalulisuse määraga riike, ülekaalulisuse käes kannatab seal kolm neljandikku täiskasvanutest ja üle poole kuueaastastest lastest. Et probleem kontrolli alla saada, kehtestas riik 2016. aastal ultratöödeldud toitude ja jookide tarbimisele ulatuslikud piirangud. „Meetmed hõlmasid rangeid turunduspiiranguid, ebatervislikele toodetele lisatud kohustuslikke hoiatussilte ning selliste toodete müügi keelustamist koolides. Lisaks kehtestati neile märkimisväärselt kõrgemad maksud, et vähendada lõhet odavate ultratöödeldud toitude ja tervislike alternatiivide vahel,“ rääkis Vene. Jaapan on samuti tuntud rahvatervise unikaalse käsitlemise poolest. „Mind üllatas, et Jaapanis peavad 40–47-aastased inimesed käima regulaarsetes tervisekontrollides, sealhulgas mõõdetakse nende vööümbermõõtu. Kui mõõtmed ületavad riiklikult kehtestatud standardeid (meestel 85 cm ja naistel 90 cm), pakutakse neile toitumisnõustamist ja tervisealast haridust. Kui ettevõtted ei suuda vähendada oma töötajate ülekaalulisuse määra, võivad nad saada trahvi,” märkis Vene. Ühtlasi pöörab Jaapan suurt tähelepanu laste toitumisharidusele. Olulist rolli mängib shokuiku ehk teadliku toitumise haridus, mis on sügavalt põimitud koolilõuna programmidesse. Uuringud näitavad, et ülitöödeldud toidud moodustavad Jaapani noorte energiatarbimisest ligikaudu veerandi, samas kui Ühendkuningriigis ja USA-s ulatub see erinevates vanusegruppides koguni 65–80 protsendini. TalTechi teadlaste tervislikud katsed TalTechi peamine eesmärk on õpetada välja uusi toidutehnolooge, tagada nende järelkasv ning tasemel teadusuuringud. Olulist tähelepanu pööratakse biotehnoloogilistele protsessidele. Üks parasjagu käimasolev projekt, mida toetab Eesti Teadusagentuur, keskendub toidu reformuleerimisele ehk soola ja suhkru vähendamisele viisil, mis säilitaks samal ajal toodete maitseomadused. “Täna katsetamegi seda, kuidas teatud lõhnaühendite kasutamine toidus võimaldab vähendada soola, ilma et tarbija seda tunnetaks. Sama püüame teha looduslike magusainetega. Muidugi aitame ka ettevõtetel arendada uusi toidutooteid ja aitame tõsta igapäevaselt tarbijate teadlikkust,” ütleb Vene. TalTechi teadlased on uurinud eestlaste mikrobioomi ja täheldanud liigirikkuse vähenemist ning valku lagundavate bakterite ülekaalu, mis viitab liialdatud lihatarbimisele ja kiudainete puudusele. „Teeme koostööd rahvusvaheliste teadlastega, et selgitada välja, millised kiudained mikrobioomi kõige paremini toetavad, millised neist ei põhjusta seedimisprobleeme ning milliseid kiudaineid inimesele sõltuvalt tema mikrobioomi kooslusest soovitada,” võttis Vene kokku.