Tuleviku linn – suur ja tark

Tuleviku linn – suur ja tark. 08.07.2025. Linnastumise teemaga seisame silmitsi nii täna kui ka tulevikus. On äärmiselt oluline mõista sellega seotud probleeme ning leida neile lahendusi. Just selle eesmärgiga on loodud rahvusvaheline teadus- ja arenduskeskus FinEst Targa Linna Tippkeskus (FinEst Centre for Smart Cities), mille kaudu soovitakse arendada uudseid ja nutikaid, elukvaliteeti parandavaid targa linna lahendusi. Vestleme tippkeskuse direktori Ralf-Martin Soega, kes annab ülevaate saavutustest ja plaanidest. Maailma tippteadlased: 2100. aastaks elab kogu inimkond linnades Kui 1900. aastal elas linnades vaid umbes 15% maailma rahvastikust, siis tänaseks on linnaelanike osakaal tõusnud 55–60%-ni. Mõne maailma tippteadlase (näiteks Michael Batty) hinnangul võib osakaal jõuda 2100. aastaks isegi 100% juurde. Sellise stsenaariumi valguses muutuvad targa linna lahendused ja teadustöö üha olulisemaks. „Kui vaatame Eestit, siis ainus piirkond, kus elanikkond pidevalt kasvab, on Tallinn koos oma lähiümbrusega. Tartu püsib stabiilsena, aga ülejäänud linnad ja vallad kahanevad. Mäletan, kui õppisin umbes 15 aastat tagasi Tartus, oodati hetke, millal linn jõuab 100 000 elanikuni – siiani veel pole jõudnud,“ räägib Soe. „Aga ükskõik millist kasvavat linna vaadata, olgu selleks Tallinn või London, on probleemid sarnased: vähene ringmajandus, suurenev energiatarbimine, liikuvus ja ühistransport, jäätmed, parkimine jne.“ Nende teemade lahendamine on väga keeruline ülesanne, sest iga linna kolinud inimene toodab rohkem jäätmeid ja tarbib rohkem energiat. Targa linna missiooniks ongi kõiki linnade kasvuga kaasnevaid muutusi ette valmistada. „Kui ma asusin kümme aastat tagasi seda teemat õppima, digiteerisime eelkõige teenuseid paberilt ekraanile. Eestis olime selles juba siis võrdlemisi edukad. Nüüd asub rõhk aga suuresti keskkonnal ja kliimaneutraalsusel ning meie eesmärk ongi leida keskkondlikele küsimustele praktilisi lahendusi,“ lisab Soe. Üheks kõnekaks näiteks toob ta Brüsselis tegutseva kliimainnovatsiooniagentuuri Climate KICi mõne aasta taguse analüüsi: Tartu-suuruse linna kliimaneutraalsus läheks suure tõenäosusega maksma vähemalt miljard eurot. „See annab aimu, kui suurte küsimustega tuleb tegeleda,“ märgib Soe. Eesti-Soome teaduskoostöö on oluliselt arenenud Targa linna tippkeskus on rahvusvaheline teadus- ja arenduskeskus, mis loodi 2019. aasta lõpus. Tegemist on TalTechi koosseisu kuuluva autonoomse organisatsiooniga. Tippkeskuse asutajate hulka kuuluvad lisaks TalTechile ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium ning Soome poolt Aalto Ülikool ja Helsingi linnale kuuluv innovatsiooniettevõte Forum Virium Helsinki. Tippkeskust rahastavad nii Euroopa Komisjon kui ka Haridus-ja Teadusministeerium. „Hetkel on meil veel käsil käivitusfaas, kuid iga aastaga muutume üha iseseisvamaks,“ ütleb Ralf-Martin Soe. „Oleme siiski juba palju saavutanud. Märgatavalt on arenenud Eesti ja Soome vaheline teaduskoostöö. Kahasse Aalto Ülikooli teadlastega oleme tänaseks avaldanud ligi 500 teadusartiklit ning meiega on olnud seotud üle saja teadlase ja ligikaudu viiskümmend doktoranti.“ Tippkeskus teeb tihedat koostööd linnade ja omavalitsustega. Täna on keskus seotud enam kui saja erineva targa linna pilootprojektiga. Projektides osalevate inimeste taust on kirju. „Meie meeskonnas on inimesi Eesti eri piirkondadest, Soomest, Iirimaalt, Lätist, Suurbritanniast, Küproselt, Itaaliast ja mujalt. Koostöövõrgustik on tihe, kuid enim teeme koostööd Soomega. Samuti kasvab Iirimaa tiim,“ selgitab Soe. Meeskonda kuuluvad professorid, teadlased, vanemteadurid ja doktorandid. Põhirõhk on arendus- ja pilootprojektidel, mille kaudu katsetatakse reaalses linnakeskkonnas uusi targa linna lahendusi. Lisaks teadustööle ja projektidele pööratakse üha enam tähelepanu teenustele: koolitatakse nii linnade juhte kui ka linlasi. Pilootprojektid aitavad linnadel rohelisemaks muutuda „Kui me tippkeskuse käivitasime, langetasime teadliku strateegilise otsuse. Me ei soovinud rajada füüsilist teaduslaborit ei TalTechi ega Aalto Ülikooli juurde. Meie “laboriks” on linnakeskkond,“ ütleb Soe. Koostöös omavalitsustega on viidud ellu kuus pilootprojekti, mille tegevused jätkuvad ka pärast ametliku projekti lõppu. Kaks projekti on töös ja kolmas algatamise faasis. Hetkel on käimas ka Targa linna ideekonkursi viies voor, kuhu oodatakse uuenduslikke mõtteid, mis aitaksid luua turvalisemat, kliimakindlamat ja õnnelikumat linnakeskkonda. Elluviidud projektide seas on näiteks DigiAuditi platvorm; autonoomsete sõidukite ohutusanalüüs; Green Twins – lahendus linna rohekeskkonna planeerimiseks ja elluviimiseks; avatud energiaressursside juhtimise platvorm DSxOS; linnakodanike heaolu hindamise tööriist Wellbeing Diagnostics ning hoonete renoveerimisstrateegia tööriist Resto. „Kõik need projektid käsitlevad olulisi keskkondlikke ja logistilisi teemasid ning aitavad linnadel nutikamalt tegutseda. Näteks digiaudit võimaldab kinnisvaraomanikel ja -haldajatel jälgida vahetult hoonete energiakasutust ja sisekliimat, hinnata takistusi ning leida lahendusi,“ selgitab Soe. „Oleme pikalt tegelenud ka autonoomsete sõidukitega, neid mitte ainult testinud, vaid ka ise ehitanud. Meie tehnoloogiline lahendus ja nõustamisteenus aitab neid sõidukeid linnades, ettevõtete territooriumil või tehnoloogiaparkides kasutusele võtta. Suurimateks projektideks on olnud Ülemiste/Tallinna Lennujaama, Rae valla ja Tallinna Sadama projektid, mille puhul sidusime autonoomsed sõidukid nõudluspõhise transpordiga.“ Väga tähtsaks peetakse ka küsimust, kuidas planeerida rohekeskkonda. Herbarium.ai digitaalse kaksiku lahendus aitabki linnadel seda kavandada. Resto renoveerimisstrateegia tööriist toetab hooneomanikke terviklike renoveerimisprojektide ettevalmistamisel ja elluviimisel, ning hindab sealjuures investeeringute mahtu, tehnilisi võimalusi ja hoonete eripära. DSxOS platvorm koos ekspertnõustamisega aitab linnadel, omavalitsustel ja energiatehnoloogia pakkujatel optimeerida energiakasutust, saavutada jätkusuutlikkuse eesmärke ning tõsta tõhusust. Wellbeing Diagnostics ehk heaolu diagnostika tööriist aitab aga mõista, kuidas mõjutavad linnaruumis tehtavad muudatused elanike heaolu. “Kõik projektid on ühel või teisel viisil seotud digitaalsete kaksikutega. Lihtsustatult öeldes on digikaksiku näol tegemist reaalse objekti või nähtuse virtuaalse mudeliga. Sellega seonduvalt on peagi algamas projekt, mis keskendub puujuurte digitaalsele kaksikule. Linnades, kus toimub palju kaevetöid, on oluline puujuuri kaardistada. Samuti arendatakse ühes käimasolevas projektis lahendust, millega saaks kiiremini hinnata linna ujumiskohtade veekvaliteeti,” ütleb Soe. Uute fookusvaldkondade hulka kuulub ka ehitusmaterjalide taaskasutamine ja leidlik rakendamine. Teadus- ja arendustöö selles valdkonnas nõuab tugevat koostööd. FinEst Targa Linna Tippkeskus on aga asunud edukalt tegutsema ning aitab linnadel tuleviku väljakutseteks valmis olla. Artikkel ilmus algselt Postimehes. Loe lähemalt ka Targa linna ideekonkursist 2025.