Trialoogi toimetaja
Korvpallur Ran Andre Pehka ei kasuta sportlase elu kui vabandust, mille abil lükata kõrghariduse omandamine kaugesse tulevikku või sellest sootuks loobuda. Topeltkarjäär tähendab talle teadlikku valikut ja viisi endale tõestada, et pingutus ei pea lõppema palliplatsil ning et sportlase ellu mahub ka õppimine.
Kuigi Pehka sündis korvpalliperre, nakatus ta korvpallipisikuga tõsisemalt alles teises klassis. 2021. aastast treenib ta TalTech/Alexela meeskonnas.
Sportlaselu taustal tundis Pehka üsna varakult, et ei taha veeta oma trennivaba aega mitte üksnes puhates või meelelahutust taga ajades, vaid et ta võiks teha midagi sisukamat – midagi, mis paneks mõtte tööle. Ülikooliõpingud pakkusid selleks täpselt sobiva väljundi. Nii sai temast topeltkarjerist, kes omandas pallimise kõrvalt TalTechi rakenduslikus majandusteaduses bakalaureusekraadi. Täna jätkab Pehka magistriõpinguid majandusteaduskonnas ärirahanduses ja majandusarvestuses.
Taltech – parim koht topeltkarjääriks
Küsimusele, miks paelub teda just majandus, vastas Pehka, et talle on alati sobinud numbrimaailm ning et globaalne majandusolukord tekitas temas juba mõni aeg tagasi elavat huvi.
Õpingute kõrvalt alustas ta praktikat tarkvarafirmas Cargoson, kus ta töötab poole kohaga tänaseni. Kolme rolli – sportlase, tudengi ja palgatöölise – ühildamine nõuab distsipliini ja head ajaplaneerimiseoskust, kuid midagi ületamatult rasket Pehka siin ei näe.
Ta tunnistab, et kaldub võtma endale liiga palju kohustusi, kuid rõhutab, et tal pole kombeks kvaliteedis järeleandmisi teha. Enda edu võtmeteguriteks peab ta tegutsemistahet ja kvaliteetset und. „Tihtipeale planeeritakse ja planeeritakse ning tegutsemiseni ei jõutagi. Mina hüppan pigem pea ees vette ja hakkan asjadega pihta.“
Pehka rõhutas, et TalTech on Eestis vaieldamatult parim koht, kus ühildada sporti kõrgharidusega. Tema sõnul on tal õnnestunud sobitada oma kolme rolli valutult kokku ennekõike tänu õppetöö paindlikkusele ning õppejõududekoostöövalmidusele ja inimlikkusele.
Samas rõhutas Pehka, et ülikool tuleb appi ainult siis, kui ka tudeng ilmutab ise vastutustundlikkust. Kui sportlane jätab kõik viimasele minutile ja kukub siis vabandusi otsima, ei saa süüdistada tema ebaõnnestumises õppejõude. Kui aga tudengi mure on täiesti siiralt seotud näiteks sportliku koormusega, leitakse ikka kuidagi lahendus.
„Tihtipeale planeeritakse ja planeeritakse ning tegutsemiseni ei jõutagi. Mina hüppan pigem pea ees vette ja hakkan asjadega pihta.“
Pehka rõhutas vestluses, et TalTech on Eestis vaieldamatult parim koht, kus ühildada sporti kõrgharidusega. Foto: Kaire Uusen
Müüt: sportlased on lollid
Pehka sõnutsi aitab ülikooli ja spordi kombineerimine tal pingeid maandada: „Spordis tekib paratamatult olukordi, kus mingid liigutused ei tule välja või treeneriga läheb asi tuliseks.“ Kui aga keskenduda täiesti teisele teemale – näiteks majandusülesannetele –, pakub registrivahetus võimalust teha ajule ümberlülitus ja viia mõtted hoopis mujale. Tänu sellele on ta sageli suutnud minna õhtusesse trenni juba täiesti värske pilguga, nii et hommikused pinged on kui peast pühitud.
Intervjuu käigus puudutas Pehka teda aastaid häirinud stereotüüpi – väidet, et sportlased on rumalad, sest kui teised koolis õppisid, olid nemad parasjagu trennis. Tema sõnul ei jää sportlasel hariduse omandamine tihti pooleli mitte rumaluse, vaid vähese distsipliini tõttu: „Rumalaks peetavad sportlased on lihtsalt laisad.“ Pehka sõnul pole sportlaselu mingilgi moel vastuolus õppimisega – pigem vastupidi. Tema enda kogemus näitab, et vaimne töö toetab sporti ja sport toetab õpinguid.
„Rumalaks peetavad sportlased on lihtsalt laisad.“
Sportlikku ambitsiooni Pehkal jagub – ta soovib areneda, jätkata mängimist võimalikult kõrgel tasemel ning jõuda ka Eestist kaugemale. Foto: TalTech/Alexela
Pärand, pinge ja eneseavastamine
Nagu öeldud, on Pehka kasvanud üles korvpalliperes ning isa Rauno Pehka nimi on teda saatnud kogu elu. Kui alguses tundus, et sellega käivad kaasas lisapinge ja ootused, siis tänaseks näeb ta isa rolli hoopis teise pilguga. Nooremana arvas Ran, et peab end teistest rohkem tõestama, kuid hiljem mõistis, et kõige suurema surve pani talle peale ta ise. „Täna mõtlen hoopis nii, et isa olemasolu on minu tugevus. Korvpall on mul juba veres – mis siin üldse muretseda?“
Sportlikku ambitsiooni Pehkal jagub – ta soovib areneda, jätkata mängimist võimalikult kõrgel tasemel ning jõuda ka Eestist kaugemale.
Kui ta saaks täna nooremale endale midagi öelda, oleks soovitus lihtne: „Ära muretse nii palju.“ Pehka sõnutsi võib liigne analüüsimine panna inimest elama minevikus või ootama sedavõrd pingsalt tulevikku, et praegune hetk libiseb käest.
Noortele sportlastele, kes kahtlevad või tunnevad topeltkarjääri ees hirmu, soovitab ta esmalt endasse süüvida. Kui tahe on olemas, tuleb otsida hirmu põhjust. Kui aega napib, tuleb üle vaadata päevaplaan ja teha vastavad korrektuurid. Kui aga soov on kindel, on kõik võimalik.
„Täna mõtlen hoopis nii, et isa olemasolu on minu tugevus. Korvpall on mul juba veres – mis siin üldse muretseda?“
