Triavoog: tehnoloogiasiirdeekspert tõdeb, et hea idee üksi ei lenda

Triavoog: tehnoloogiasiirdeekspert tõdeb, et hea idee üksi ei lenda. 27.10.2025. Sokka magistritöö keskendus TalTechi intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele ning hargettevõtete loomise praktikale, mille kaudu soovis ta teada saada, kuidas liigub ülikoolis loodud teadmus turule ning kuidas saaks muuta senist teadmussiirde süsteemi paremaks. Sokka sõnul on teaduspõhine ettevõtlus Eestis veel küllaltki noor nähtus, kuigi selle vajalikkusest räägitakse üha rohkem. Kui varem oli tavapärane, et teadlane tegi leiutise ja otsis ettevõtte, kes oli valmis seda litsentseerima, siis hargettevõtte puhul saab teadlane luua ka ettevõtte. See lähenemine annab vabaduse ideid paindlikumalt arendada, kuid tähendab ka suuremat vastutust ja ettevõtlikkust. Kui esimese TalTechi hargettevõtte loomine venis aastatepikkuseks, sest puudus selgus, kuidas liigutada intellektuaalomandit ülikoolist ettevõttesse, siis iga aastaga on süsteem muutunud selgemaks ja bürokraatiat on jäänud vähemaks. Kuid Sokka sõnutsi seisab veel ees omajagu tööd. Ettevõtlussõbralikuma ülikooli poole Sokka magistritöö ühe olulisema järelduse kohaselt pole suurim takistus mitte reeglites, vaid kultuuris – suhtumises ja väärtustes: „Me võime juhtimistasandil öelda, et hargettevõtted kuuluvad ülikooli missioonide hulka, aga kui instituudis ei tunnetata seda kui väärtust, jääb kõik seisma.“ Andri Sokka Instituute tuleb tema hinnangul motiveerida hargettevõtlust toetama. Ühe võimalusena pakub Sokka välja tulude jagamise loogika: „Kui ülikool teenib hargettevõttest tulu – näiteks dividendide või eduka väljumise kaudu –, võiks 50 protsenti sellest rahast laekuda instituudi fondi.“ Veelgi enam: arutelu all on klausel, mille järgi võiks 20 protsenti instituudile suunatud osast minna preemiaks nendele intellektuaalomandi kaasautoritele, kes ei saanud ettevõttes osalust. Sedasi võidab edu korral kogu akadeemiline kogukond. Kuid kultuur ei muutu üksnes suhtumise korrigeerimise kaudu – vaja läheb ka praktilisi samme, mis aitaksid teadlastel paremini oma ideid äriks ja/või tooteks vormida. Selleks pakub TalTechi ettevõtlusosakond teadlastele vastavasisulisi koolitusi. „Me võime juhtimistasandil öelda, et hargettevõtted kuuluvad ülikooli missioonide hulka, aga kui instituudis ei tunnetata seda kui väärtust, jääb kõik seisma.“ Ideed riiulist välja Teadlaste huvi hargettevõtete loomise vastu on Sokka sõnul tasapisi kasvamas. Igal kuul pöördub ettevõtlusosakonna poole uusi inimesi, kes soovivad oma ideid turule viia. „Olgugi et TalTechis on loodud ligikaudu paarkümmend hargettevõtet ja Tartus umbes kolm korda enam, on Euroopa mastaabis mõlema arvu puhul siiski tegu tagasihoidliku tulemusega,“ märkis Sokka. Sokka sõnul on oluline, et süsteem ei filtreeriks ideid liiga vara – oleks hea, kui saaks katsetada võimalikult paljusid teadusarendusi, sest just sel kombel tuleb ilmsiks, millistest arendustest võivad kasvada välja edulood. TalTechis ei pea näiteid teadlaste ideedest, millel on potentsiaali lendu tõusta, kaugelt otsima. „Tooksin positiivselt esile professor Vladimir Kutsi loodud kaitsetehnoloogia-ettevõtte C2Grid, mis kaasas hiljuti riskikapitalilt 300 000 eurot. See on selge edulugu – loodi õige tiim, tekitati selge fookus ja investorid tulid ise ukse taha.“ Samuti tunnustab Sokka professor Jeffrey Tuhtani arendust Fishtube – kalakasvatusele mõeldud nutikat seadet, mis parandab andmete kogumise täpsust ja tõhusust. Tegu on lihtsa, aga mõjuva lahendusega, mis vastab konkreetsele vajadusele ja millel on olemas selge turupotentsiaal. „Tooksin positiivselt esile professor Vladimir Kutsi loodud kaitsetehnoloogia-ettevõtte C2Grid, mis kaasas hiljuti riskikapitalilt 300 000 eurot. See on selge edulugu – loodi õige tiim, tekitati selge fookus ja investorid tulid ise ukse taha.“ Eduka hargettevõtte kolm alustala Intervjuu lõpus võtab Sokka kokku eduka hargettevõtte kolm eeldust: Probleemist lähtuv idee. „Esiteks peab olema hea idee, mis püüab lahendada mõnda päris probleemi ja luua kellelegi väärtust. Kui klienti pole, pole ka äri. Alles siis, kui on teada, kes on valmis idee eest maksma, tasub hakata mõtlema kommertsialiseerimisele.“ Mitmekülgne meeskond. „Üksi on võimalik jõuda vaid teatud punktini. Hargettevõtte edu eeldab erinevate oskustega inimesi – tehnoloogia kõrval on sama olulised müügi-, finants- ja juhtimisoskused. Riskikapitalid jälgivad alati ka tiimi, mitte ainult ideed.“ Rahastus. „Ülikool saab toetada hargettevõtet arendusgrantidega, mis aitavad luua prototüüpe, kuid ettevõtte käivitamiseks on vaja juba välisinvesteeringuid. Olen näinud väga häid meeskondi, kellel on kõik olemas – välja arvatud välisinvesteering, mistõttu ettevõte lihtsalt hääbus.“ Sokka hinnangul on TalTechi hargettevõtlus tõusuteel – kui taolise suunaga areng jätkub, on vaid aja küsimus, millal järgmine hargettevõte tõeliselt lendu tõuseb. „Esiteks peab olema hea idee, mis püüab lahendada mõnda päris probleemi ja luua kellelegi väärtust. Kui klienti pole, pole ka äri. Alles siis, kui on teada, kes on valmis idee eest maksma, tasub hakata mõtlema kommertsialiseerimisele.“