Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
ühiskond
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tutvustas Sirje Ustav globaalse ettevõtlusmonitooringu GEM (Global Enterpreneurship Monitor) tulemusi. Eesti asub rahvusvahelises võrdluses endiselt tugeval positsioonil, kuid osa näitajaid liigub tempoga, mida Ustav ise kirjeldas kui vabalangust.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.
Jarek Kurnitski nimi on Eestis ehitusinseneeria ja energiatõhususe valdkonnas tuntud ning hinnatud. Tema tee teadusmaailma ei olnud algselt ette määratud, kuid akadeemiline elu köitis teda piisavalt, et doktorantuuri astuda ja teadusmaailmast enam mitte väljuda.
Eesti tulevik ei kujune juhuslikult – see sõltub teadmistest, ideedest ja oskusest ideid ellu viia. Just seetõttu on oluline küsida, kes ja kuidas peaks kujundama meie tulevikku.
Avastuste kasvav keerukus paneb proovile nii teadlased kui ka ühiskonna, kus sageli eelistatakse lihtsust keerulistele tõdedele. TalTechil ja teistel teadusasutustel tuleks selle probleemi lahendamises süsteemselt osaleda.
Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast.