Kui treenime tehisaru üksnes tasuta kättesaadava puise kantseliidiga, algelise slängi või riigikogu stenogrammide solvangutest laetud tekstiga, siis hakkab masin arvama, et nii peabki eesti keelt rääkima, märgib Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.
tulevik
Euroopa Liidu õigusaktide arv on viimastel aastatel märgatava kiirusega kasvanud, mis on muutnud õigusraamistiku rakendamise ja mõjude hindamise keeruliseks nii eraettevõtjatele, riigiasutustele kui ka tarbijatele. Kas õigusaktide suurem maht loob rohkem võimalusi või tõmbab innovatsioonile pidurit? Sellele küsimusele aitasid vastuseid leida TalTechi tarkvarateaduste instituudi ja õiguse instituudi teadur ning eID-ekspert Riigi Infosüsteemi Ametis Silvia Lips, justiitsministeeriumi uute tehnoloogiate ja digitaliseerimise õigusnõunik Henrik Trasberg ning ettevõtte Proud Engineers tegevjuht Laura Kask.
TalTechi teadlased esitlesid tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse seminaril teaduspõhiseid lahendusi, mis edendavad tervisetehnoloogiaid, toiduteadust ja digitaaltervist.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi fookuses on tänavu ideed, mis võivad muuta meie linnad nutikamaks ja tulevikukindlamaks. Üks sellistest ideedest on TalTechi teadlaste arendatav Targa Veeliikluse Süsteem, mis lubab tuua siseveeteedele rohkem ohutust, sujuvust ja rohelisust. Projekti eestvedaja, Eesti Mereakadeemia dotsent Inga Zaitseva-Pärnaste usub, et Pärnu jõest võib saada lahenduse esimene edulugu.
11. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist naisteadlaste päeva, mis tuletab meelde, kui oluline on naiste roll teaduses. Päev tõstab esile naiste panust teadusesse ning innustab järgmisi põlvkondi teaduse ja innovatsiooniga tegelema. Aga kuidas on lood Eestis? Milliseid väljakutseid ja võimalusi kogevad siin naisteadlased?
RIA küberturvalisuse aastaraamat nimetab Hiinat maailma suurimaks küberohuks, rõhutades luureteenistuste tehnoloogia, andmekogumise ja küberrünnakute rolli. Arvestades Hiina tehisintellekti arendusi, nagu DeepSeek, tekib küsimus, kas see ohustab ka tavaettevõtjaid ja tarbijaid.
Eesti valitsuse seatud eesmärk toota 2030. aastal samapalju taastuvelektrit, kui Eestis tarbitakse, jätab õhku küsimuse, kui palju me õieti energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab TalTechi energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle tõi esile teadusliku mõtlemise taandumise, tehisaruga seotud küsimused ja vajaduse uuendada haridussüsteemi, et ühendada sõnastatud teadmised ja sõnastamata võimalused. Arutelu üks põnevamaid hetki oli Vabariigi Presidendi Alar Karise juhitud vestlusring Mart Saarma, Jaan Aru, Marju Lauristini ja Tiia Randmaga.
4. veebruaril toimub TalTechi aulas Rektorite Nõukogu ümarlaud, milles arutletakse kõrghariduspoliitika võtmeküsimusi. Teiste seas võtavad aruteludest osa president Alar Karis, akadeemik Mart Saarma ja emeriitprofessor Marju Lauristin.
Eestis on Euroopa Liidu kiibimääruse toel loomisel kiibitehnoloogia kompetentsikeskus Kiip, mis toetab ettevõtteid disaini, testimise ja innovatsiooni arendamisel ning pakub praktilist tuge ja juurdepääsu Euroopa teadmusvõrgustikule.