Tallinna Tehnikaülikooli 5. juunil toimuv Innovatsioonifestival on pühendatud tehisintellekti tehnoloogiate arendamise võimaluste ja ühiskonna vajaduste koosmõjule.
tulevik
Tuleb uskuda, et Eesti tuumaenergia küsimuses on võimalik arutada üksipulgi läbi kõikvõimalikud poolt- ja vastuargumendid.
Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Eesti tööstusettevõtete tootlikkus jääb Euroopa keskmisele alla. Tehisaru kasutamine aitab tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, sest see muudab tootmise juhtimise kiireks ja andmepõhiseks, kirjutab Tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE AI ekspert Martin Rebane.
Maikuus esitlevad Tehnikaülikooli teadlased esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.
Generatiivne tehisintellekt on valdkond, mille kasutuselevõtust saadav kasu võib osutuda revolutsiooniliseks. Seda ka finantsmaailmas.
Eesti väiksus nõuab olemasoleva ressursi parimaks rakendamiseks sisulist ja usalduslikku koostööd erasektori ja avaliku sektori sees ja nende vahel, ütleb TalTechi majandusprofessor Kadri Männasoo.
Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et tuleks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid – aga tähtis on ka ühiskondlike hirmude leevendamine, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega, arvab Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov.
TalTechi doktorantuuris õppiv entusiastlik kosmosefänn Katriin Kristmann veedab suure osa oma ajast tehnikaülikooli Päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris – seal valmib tema doktoritöö päikesepaneelidest, mida saab luua Kuu peal leiduvatest materjalidest. Lisaks sellele tegutseb naine igapäevaselt ka satelliite ja kosmosevaldkonda arendava Tudengisatelliidi Sihtasutuse juhatuse esimehena.
TalTechi IT magistriõppesse võetakse vastu nii oma ala spetsialiste kui ka totaalseid arvutivõhikuid. IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan selgitab lähemalt.