TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
tulevik
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
Võidujooks tuleviku pärast: TalTechi majandusvisiooni konverentsil arutatakse, kas Eesti jääb tehnoloogiliste, majanduslike ja poliitiliste muutuste esirinda või vajub perifeeriasse.
TalTechi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväeakadeemia korraldatud kaitsevaldkonnakonverentsi EstMil.tech 2026 plenaarkõnes ei rääkinud Stanfordi ülikooli külalislektor ja endine USA kolonel Brad Boyd mitte niivõrd tehisintellekti võimekusest, kuivõrd sellest, mis võib juhtuda, kui otsustamist toetavad masinad muutuvad liiga mugavaks. Tema keskne mõiste – „kognitiivne sõltuvus“ – osutab ohtlikule olukorrale milles inimene paistab küll vormiliselt otsuseid kinnitavat, kuid sisuliselt enam ise kaasa ei mõtle.
2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
Kui kaua tuleb veel oodata, et meie tänavatel sõidaksid isejuhtivad autod ja bussid ning milliste probleemidega näevad teadlased praegusel ajal enim vaeva, selgitab TalTechi robootika ja autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht, professor Raivo Sell.
Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.