Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
tulevik
TalTechi aulas toimus 11. novembril arutelu „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
TalTechi endine lektor Mait Rei töötas juba 25 aastat tagasi välja teleaglomeratsiooni mudeli ja “neljanda ruumi” kontseptsiooni – mõtteviisi, mis näitab, miks võivad tänastest äärealadest saada homse maailma keskused.
28. oktoobril toimus inseneeriakonverents „TalTech x Inseneriakadeemia = Õnnestumised“, mis tõi ülikooli peahoonesse kokku insenerihariduse võtmeisikud – teadlased, haridusjuhid, ettevõtjad ja riigiesindajad.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.
TalTech koostab uut arengukava, mis määrab ülikooli suuna järgmiseks kümnendiks. Ettevõtlusprorektor Erik Puura ütleb intervjuus Trialoogile, et ülikool peab olema korraga nii sisetunde kui ka selge strateegiaga juhitud.
Eesti on harjunud uusi tehnoloogiaid kiirelt kasutusele võtma, ent tehisintellektiajastul ei piisa enam pelgalt tööriistast – vaja on mõtestatud eesmärke, protsesse ja oskusi.
TalTechi roll ei piirdu inseneriharidusega – ülikool aitab ehitada ühiskonda, mis on vaba, õiglane ja loov. Just sellist Eestit oleme valmis vajadusel kaitsma, ja selle kindluseks on haritud ning ettevõtlikud inimesed, kes otsivad lahendusi, mitte probleeme.
TalTechi roheliste teemakuude paneeldiskussioon võttis fookusesse ühe Eesti suurima ühiskondliku vastuolu – kliimaskeptitsismi – ning küsis, mida tähendab kestlikkus tänases maailmas ja milliseid keskkonnaprobleeme suudab inseneriteadus päriselt lahendada. Vestlusringis osalesid akadeemik Tarmo Soomere, professor Erkki Karo, ESG-spetsialist Merili Vares ning moderaatorina Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv.
Milles seisneb energiapööre? Ja miks me üldse midagi pöörama peame – miks ei saa lihtsalt põlevkiviga jätkata?