2025. aasta näitas, et Trialoog ei ole pelgalt väljaanne, vaid aruteluruum – koht, kus teaduse hääl muutub ühiskondlikuks mõtlemiseks.
tulevik
TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
Kui kaua tuleb veel oodata, et meie tänavatel sõidaksid isejuhtivad autod ja bussid ning milliste probleemidega näevad teadlased praegusel ajal enim vaeva, selgitab TalTechi robootika ja autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht, professor Raivo Sell.
Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.
Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
TalTechi aulas toimus 11. novembril arutelu „TalTech 2035 – Eesti tuleviku kasvulava?“, et küsida, milline saab olema ülikooli järgmise kümnendi kurss.
TalTechi endine lektor Mait Rei töötas juba 25 aastat tagasi välja teleaglomeratsiooni mudeli ja “neljanda ruumi” kontseptsiooni – mõtteviisi, mis näitab, miks võivad tänastest äärealadest saada homse maailma keskused.
28. oktoobril toimus inseneeriakonverents „TalTech x Inseneriakadeemia = Õnnestumised“, mis tõi ülikooli peahoonesse kokku insenerihariduse võtmeisikud – teadlased, haridusjuhid, ettevõtjad ja riigiesindajad.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.