Eesti e-tervise süsteem on maailmas eeskujuks, kuid selle järgmine arenguhüpe eeldab kvaliteetsemaid terviseandmeid, arstide suuremat kaasamist ja tõendeid digilahenduste tegelikust kasust, leiavad kolm Euroopa terviseinformaatika eksperti.
tulevik
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks.
Merendus vajab uusi töötajaid ja juhte ning üha rohkem räägitakse sellest, kuidas tuua valdkonda rohkem naisi. Rahvusvahelise merenduse, laevanduse, kaubanduse ja logistika valdkonna naisspetsialiste ühendava WISTA Internationali presidendi Elpi Petraki hinnangul näitab tegelikku muutust see, millistele ametikohtadele naised jõuavad ja kui palju on neil võimalusi organisatsioonis kaasa rääkida. Kui naised jäävad peamiselt tugirollidesse, ei leia suur osa nende potentsiaalist rakendust.
Taskuhäälingus „Tuleviku lainelööjad“ räägib Marlen Pärjala, mida laevajuhi töö merel tegelikult tähendab, millist vastutust see nõuab ja kuidas tehnoloogia ametit muudab.
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
Kui on soov liituda õpingutega veel sellel sügisel Tallinna Tehnikaülikoolis, siis on võimalik seda teha avatud õppe kaudu üksikuid tasemeõppeaineid valides kuni 28. augustini. Avatud õppe formaat on väga populaarne ja aastas osaleb sel viisil õpingutes üle 1500 täiskasvanu.
2023. aastal võinuks Eesti ettevõtted tulumaksusoodustusega annetada ligi 1,1 miljardit eurot – tegelikkuses annetati vaid 16,5 miljonit. TalTechi Arengufondi juht Elinor Toming kirjutab, miks peaks iga ettevõte haridusse teadlikult panustama.