„Nüüd ma ütlen midagi, millega võib-olla väga paljud nõus ei ole, aga Eesti majandusel on läinud väga hästi,“ tõdes endine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt TalTechi ettevõtluspäeval.
tulevik
„Meie riik on päris mitu kümnendit maha maganud,“ ütleb Energiasalv Pakri juhina töötav TalTechi vilistlane Andres Veske Eesti energeetikasektori arengu kohta. Aastakümneid valdkonnas tegutsenud Veske hinnangul on energeetikaalased muutused olnud küll suured, kuid mitmete vajalike otsusteni on jõutud liiga aeglaselt.
Eesti ei suuda ei raha ega arvutusvõimuse osas USA või Hiinaga tehisaru võidujooksus mõõtu võtta. TalTechi AI fookustippkeskuse sügisseminaril arutlenud eksperdid soovitavad otsida Eesti trumpe mujalt: tugevast digiriigist, küberturvalisusest, heast haridusest ja koostööst. Väikeriigi edu sõltub sellest, kas suudame leida õiged nišid.
Eesti e-tervise süsteem on maailmas eeskujuks, kuid selle järgmine arenguhüpe eeldab kvaliteetsemaid terviseandmeid, arstide suuremat kaasamist ja tõendeid digilahenduste tegelikust kasust, leiavad kolm Euroopa terviseinformaatika eksperti.
Nagu poes skaneerime ise kauba ning reisile minnes broneerime lennu ja hotelli, liigub ka tervishoid üha enam iseteeninduse suunas. TalTechi professori Peeter Rossi sõnul võiks inimene tulevikus ise koguda ja hallata senisest rohkem oma terviseandmeid ning saada nende põhjal soovitusi juba enne haiguse väljakujunemist. Esimesi samme selle suunas Eestis praegu tehaksegi.
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
Eesti loob tuumaregulaatorit ja otsib võimalikku jaama asukohta, kuigi otsust tuumajaama rajamiseks pole veel tehtud. Trialoogi debatt näitas, et enne lõplikku otsust on vaja vastata veel mitmele olulisele küsimusele: kui kalliks väikereaktorid kujunevad, millise hinnaga need elektrit toodavad, kui suure riski võtaks riik ning kas Eestis on piisavalt teadmisi ja inimesi, et jaama ohutult käitada ja kontrollida.
Nutikellad koguvad meie tervise kohta üha rohkem andmeid, kuid kõiki näite ei saa veel usaldada. TalTechi teadlased uurivad, kuidas muuta randmelt kogutud info tervishoius kasutatavaks.
Merendus vajab uusi töötajaid ja juhte ning üha rohkem räägitakse sellest, kuidas tuua valdkonda rohkem naisi. Rahvusvahelise merenduse, laevanduse, kaubanduse ja logistika valdkonna naisspetsialiste ühendava WISTA Internationali presidendi Elpi Petraki hinnangul näitab tegelikku muutust see, millistele ametikohtadele naised jõuavad ja kui palju on neil võimalusi organisatsioonis kaasa rääkida. Kui naised jäävad peamiselt tugirollidesse, ei leia suur osa nende potentsiaalist rakendust.
Taskuhäälingus „Tuleviku lainelööjad“ räägib Marlen Pärjala, mida laevajuhi töö merel tegelikult tähendab, millist vastutust see nõuab ja kuidas tehnoloogia ametit muudab.