TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
tehisintellekt
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Kas tehisintellekt hakkab juba lähiaastatel sõjas inimese eest otsuseid langetama ja inimeste asemel astuvad lahinguväljale robotid? Selliste küsimustega seadis end kaitsevaldkonna konverentsil EstMilTech 2026 silmitsi TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja AI ekspert Tanel Tammet. Tema sõnum oli selge: mõned tehisarulahendused jõuavad kiiresti praktikasse, teised takerduvad visalt igati maiste probleemide taha.
TalTechi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväeakadeemia korraldatud kaitsevaldkonnakonverentsi EstMil.tech 2026 plenaarkõnes ei rääkinud Stanfordi ülikooli külalislektor ja endine USA kolonel Brad Boyd mitte niivõrd tehisintellekti võimekusest, kuivõrd sellest, mis võib juhtuda, kui otsustamist toetavad masinad muutuvad liiga mugavaks. Tema keskne mõiste – „kognitiivne sõltuvus“ – osutab ohtlikule olukorrale milles inimene paistab küll vormiliselt otsuseid kinnitavat, kuid sisuliselt enam ise kaasa ei mõtle.
Euroopa Liidu regulatsioonide karmistudes ei piisa enam tehisintellekti soovitusest – otsus peab olema ka põhjendatav. Uku Sildoja loodud otsustusanalüüsi tööriist aitab juhtidel ja ametnikel näidata, kuidas ja miks üks või teine valik tehti.
Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Tehisintellekt, autonoomsed süsteemid ja droonid arenevad kiiremini, kui ühiskond nendega kohaneda suudab. TalTechi Arvutisüsteemide Instituudi vanemteadur ja SARDi tehisintellekti arenduskeskuse juht Mairo Leier räägib, kuidas need tehnoloogiad muudavad nii sõjapidamist kui ka igapäevaelu – ning millised riskid sellega kaasnevad.
Eesti, Soome ja Tuneesia teadlased arendasid välja uue teekonnaplaneerimise meetodi, mis aitab autonoomsetel laevadel teha korraga nii ohutumaid kui ka kütusesäästlikumaid meresõiduotsuseid.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäeval esinenud meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi sõnul liigub meditsiinifüüsika valdkond ajastusse, milles tehnoloogia, matemaatika ja meditsiin moodustavad ühtse süsteemi.
TalTechi tervise- ja kosmosetehnoloogia laboris loodud, tehisarule toetuv tööriist aitab hinnata vaid ühe foto põhjal inimese rühti. Lahendus on kiire, kasutajasõbralik, sest kaitseb muuhulgas tema privaatsust. Tööriista taust aga ulatub kosmoseuuringutest spordirehabilitatsioonini.