Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
teaduskoostöö
Eelmisel sügisel Austraalias toimunud päikeseautode maailmameistrivõistlustelt oma ajaloo parima ehk teise kohaga naasnud Solaride – Eesti tudengite juhitud inseneritiim, mis arendab noori ja ehitab tipptasemel päikeseautosid – on tõestanud, et ka väikesest riigist pärit üliõpilasprojekt suudab konkureerida maailma parimatega.
Kestlikkus, kõrvalsaaduste väärindamine ja biotehnoloogilised lahendused kujundavad üha selgemalt küsimusi, millega toiduainetööstus teadlaste poole pöördub.
Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
Vetikad ei ole ei liha ega kala – ent just neist võib saada piltlikult öeldes Ruhnu uus leib. Eeva Lauk ja Mihkel Urmet veavad Planeet Ruhnu nimelist ettevõtet, mille eesmärk on muuta vetikad ressursiks ning tuua vetikaäri kaudu Ruhnusse juurde inimesi, luua uusi töökohti ning aidata ehk kaasa ka kogukonna arengule.
Inseneride Liidu poolt aasta tehnikaüliõpilase tiitli pälvinud TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika tudeng Vladislav Musakko on elav tõestus, et unistuste poole püüdlemiseks ei ole kunagi liiga hilja.
TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
Õiglase Ülemineku Foorumi paneeldiskussiooni keskmes oli küsimus, kuidas teaduse võimalused ja tehaste vajadused paremini kokku viia. Paneelis põrkusid kaks reaalsust: ülikoolid räägivad digikaksikutest, humanoidrobotitest ja 5.0 visioonidest, samal ajal kui paljude tehaste tänane tehnoloogiline tase jääb neist mitu sammu tahapoole.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.