TalTechi rakendusuuring näitas, et Eesti tingimustes saab naftapõhist bituumenit osaliselt asendada puidutööstuse kõrvalsaaduse ligniiniga, kuid lahendus toob kaasa ka uusi väljakutseid.
teaduskoostöö
Paljud teadusideed jäävad pidama mitte tehnoloogia, vaid inimeste taha, kes need turule viiksid. TalTech proovib teaduse ja äri vahelist lõhet hakata teadlikult sulgema, otsides enam kui kümnele teadusprojektile ülikooliväliseid kaasasutajaid.
Suplusvee kvaliteediseire peaks vastama kiirelt ja usaldusväärselt väga lihtsale küsimusele: kas täna on ohutu ujuma minna või mitte? Praktikas jõuab see teadmine inimesteni aga sageli liiga hilja.
Kas teadlase roll on maailma mõtestada või seda ka muuta? TalTechis peetud avalikul loengul arutles Maynoothi Ülikooli professor Rob Kitchin selle üle, kui sõltumatu saab teadus tegelikult olla ning kas akadeemiline sfäär peaks hoidma otsustajatega distantsi või tegema nendega tihedamat koostööd. Tema sõnul pole küsimus mitte üksnes teaduse mõjus, vaid ka selles, millist rolli ühiskond teadlastelt ootab.
TalTech ja Nordecon tõestavad, et ehitusinseneriks ei õpita ainult auditooriumis – tõelised oskused sünnivad seal, kus teooria kohtub ehitusplatsiga.
Rohe- ja süvatehnoloogia arendajatel ei jää hea ettevõtmine enamasti seisma mitte idee, vaid testimise taha. Kust leida prototüübi proovimiseks ja andmete kogunemiseks parim koht ja parimad partnerid? Finex on projekt, mis püüab sellele küsimusele toimivat vastust leida.
Kõlavad loosungid, üksikud toetusmeetmed või koostööüleskutsed ei tee Eestit veel teadusmahukamaks või rikkamaks. TalTechi doktorikooli seminari paneeldiskussioonist koorus välja märksa konkreetsem vastusevariant: rikkus sünnib siis, kui teaduslik mõtlemine muutub majanduses tavapäraseks tööriistaks, teaduse ja ettevõtluse vaheline risk on realistlikult ära jagatud ning ühiskond suudab piisava selgusega öelda, milliseid teadmisi ja tehnoloogiaid ta tegelikult vajab.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
Eelmisel sügisel Austraalias toimunud päikeseautode maailmameistrivõistlustelt oma ajaloo parima ehk teise kohaga naasnud Solaride – Eesti tudengite juhitud inseneritiim, mis arendab noori ja ehitab tipptasemel päikeseautosid – on tõestanud, et ka väikesest riigist pärit üliõpilasprojekt suudab konkureerida maailma parimatega.
Kestlikkus, kõrvalsaaduste väärindamine ja biotehnoloogilised lahendused kujundavad üha selgemalt küsimusi, millega toiduainetööstus teadlaste poole pöördub.