Me elame ajastul, mil inimesed elavad üha kauem, kuid koos sellega kasvab ka neurodegeneratiivsete haiguste – näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve – levik. Tänased ravimeetodid pakuvad vaid ajutist leevendust, kuid ei ulatu haiguse juurteni.
teaduskoostöö
Ettevalmistused TalTechi kiudoptilise side ja sensoorika labori rajamiseks algasid juba ammu, kuid märtsi alguses avatud labori aktuaalsus on Läänemere hiljutiste kaablikahjustuste taustal saanud sootuks uue mõõtme.
Kui uurida, mida põnevat on TalTech kosmosevaldkonnas teinud, pakutakse pea alati vastuseks satelliite Koit ja Hämarik. Töö Koidu ja Hämarikuga pole aga sugugi ainus ülikooli kosmosevaldkonna projekt.
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.
Laboris sündinud idee võib muuta maailma, kuid ainult juhul, kui see jõuab ka laborist välja. Mart Maasik, TalTechi vilistlane, Nordic Science Investmentsi partner ja kogenud teadusettevõtluse arendaja, teab, kui keeruline see protsess olla võib.
„See oli täielik šokk,“ meenutas TalTechi keeletehnoloogia labori juht Tanel Alumäe hetke, mil esmakordselt koges suurte keelemudelite hämmastavat suutlikkust keelt mõista ja luua.
Eesti iduettevõtte Nanordica Medical kaasasutaja ja tegevjuht ning TalTechi vilistlane Olesja Bondarenko pälvis Euroopa Liidu naisinnovaatorite võistlusel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) naisjuhtide kategoorias teise koha. Auhinna tõi talle erilise ravitoimega haavaside.
Eestis on tuhandeid kortermaju, mis vajaksid hädasti renoveerimist, kuid hirmutava protsessi tõttu jääb sageli esimene samm astumata. Just seda probleemi püüab lahendada Renokratt – nutikas tööriist, mis lihtsustab renoveerimise planeerimist.
Eesti riigikaitse digilahendused vajavad uuendamist ning see pakub IT-ettevõtetele rahvusvahelist võimalust, märgib Nortali ärijuht Peeter Smitt.
Ligniin on ülemaailmses jätkusuutlikkuse poole püüdlemises üks paljulubavamaid loodusressursse, mida on seni vähe kasutatud. Traditsiooniliselt on seda peetud tselluloosi- ja paberitööstuse madala väärtusega kõrvalproduktiks, kuid nüüd on ligniin jõudnud innovaatiliste teadusuuringute keskmesse, eesmärgiga teha sellest biopolümeerist kõrge väärtusega tooteid.