Krah Pipes, rahvusvaheliselt tegutsev plasttorude tootja ja aktiivne tööstuse automatiseerija otsustas AIRE programmi toel ja koostöös TalTechiga testida ambitsioonikat ideed: kas kvaliteedikontrolli andmetest on võimalik luua tootmist isejuhtiv süsteem?
tark tööstus
Eesti elektroonikatööstusel on suur potentsiaal, kuid valdkond vajab julgeid otsuseid ja uutmoodi mõtlemist. Incap Corporationi presidendi ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimehe Otto Puki sõnul on aeg murda noorte seas juurdunud arusaam, justkui tähendaks tööstus üksnes liinitööd ja tolmuseid tehaseid – tegelikult pakub valdkond tipptasemel tehnoloogiat, rahvusvahelisi võimalusi ja loovat arenguruumi neile, kes tahavad ehitada tulevikku.
TalTechi vilistlane ja Viljandi valla suurima tööandja, Eesti Höövelliistu tegevjuht Andrus Rooks suundus omal ajal masinaehitust õppima soovist mõista, kuidas teha asju targemini, tõhusamalt ja mugavamalt.
TalTechi tööstusrobootika ja masinnägemise laborist on saamas ettevõtluskeskkonna praktiline partner – paik, kus tööstusrobotid ja targad kaamerad pole enam pelgalt õppematerjal, vaid toimivad kui rakendusuuringute tööriistad.
Uute tehnoloogiate kiire pealetung jätab mulje, et iga tootmisettevõte peab ellujäämiseks tingimata hüppama digitaliseerimise ja automatiseerimise rongile. Tegelikkus on aga mitmetahulisem. Mõnele tootjale võib olla targem valida stabiilne ja läbimõeldud areng, mis lähtub ettevõtte tegelikest vajadustest – mitte pelgalt soovist teistega sammu pidada.
Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste kriteeriumidega (ehk ESG-ga) seotud aruandluse nõudeid on kavas leevendada: vähem kui 1000 töötajaga suurettevõtted vabastatakse esialgu kohustusest täita keerukaid jätkusuutlikkuse aruandlusstandardeid.
Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
Hanza Balti klaster on Eesti tööstusmaastikul silmapaistev ettevõte, mis on suutnud ühendada kestlikkuse, digitaliseerimise ja targa tootmise põhimõtted. Hanza Balti klastri juht ja TalTechi vilistlane Liivar Kongi rõhutab, et ettevõte ei püüa lihtsalt olla rohelisem, vaid ehitab teadlikult kestlikku ja tehnoloogiliselt arenenud tööstust.
Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Andri Haran näeb targa tööstuse tulevikus suurt potentsiaali, kuid tõdeb, et Eesti tööstuses liigutakse digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas ebaühtlaselt.
Priit Raid, TalTechi vilistlane ning automatiseerimislahendusi pakkuva ettevõtte Hoob OÜ asutaja ja tegevjuht, usub, et automatiseerimine ja robotiseerimine ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldab neil keskenduda väärtuslikumatele ülesannetele. Ta lõi oma ettevõtte just selleks, et aidata tööstusel tootmisprotsesside automatiseerimise kaudu konkurentsis püsida.