Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
tark tööstus
Hanza Balti klaster on Eesti tööstusmaastikul silmapaistev ettevõte, mis on suutnud ühendada kestlikkuse, digitaliseerimise ja targa tootmise põhimõtted. Hanza Balti klastri juht ja TalTechi vilistlane Liivar Kongi rõhutab, et ettevõte ei püüa lihtsalt olla rohelisem, vaid ehitab teadlikult kestlikku ja tehnoloogiliselt arenenud tööstust.
Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht Andri Haran näeb targa tööstuse tulevikus suurt potentsiaali, kuid tõdeb, et Eesti tööstuses liigutakse digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas ebaühtlaselt.
Priit Raid, TalTechi vilistlane ning automatiseerimislahendusi pakkuva ettevõtte Hoob OÜ asutaja ja tegevjuht, usub, et automatiseerimine ja robotiseerimine ei jäta inimesi tööta, vaid võimaldab neil keskenduda väärtuslikumatele ülesannetele. Ta lõi oma ettevõtte just selleks, et aidata tööstusel tootmisprotsesside automatiseerimise kaudu konkurentsis püsida.
Inimese ja masina koostöö ei ole enam tulevikuunistus – see sünnib siin ja praegu. Robotid ulatavad teraapias abikäe, virtuaalsed kaksikud võtavad koha sisse tehastes ning teaduse ja igapäevaelu vaheline piir muutub iga päevaga üha hägusamaks.
Kui Eesti tahab kuuluda innovatsiooni esirinda, peab ta lõpetama teiste leiutiste rakendamise ja alustama enda omadest. Ilma tööstusomandita ei sünni süvatehnoloogiaettevõtteid, mis suudaksid kanda majandust, tekitada kasumit ja luua töökohti.