Euroopa puidutööstuses kasvab andmepõhisuse osakaal. 5G, tehisaru, masinnägemine ja materjalimudelid ühendavad omavahel metsad ja tehased ning muudavad iga puutüve andmeallikaks.
kestlikkus
Ligniin – puidus sisalduv looduslik liimaine – on jõudmas Eesti teedeehitusse. Kui seni on asfalt olnud tihedalt seotud fossiilse bituumeniga, siis TalTechi, biotehnoloogiaettevõtte Fibenoli ja teedeehitusettevõtte KMG OÜ arendatud roheasfalti segu Green Surf pakub võimalust vähendada CO₂ jalajälge, ning säilitada samas asfaldi tavapärast kvaliteeti ja vastupidavust.
Kasvu peetakse majandusliku eduloo mõõdupuuks, ent tegelikkuses kasvavad selle käigus sageli pigem probleemid kui heaolu. Aktivist, majandusanalüütik ja konverentsi "Elu kasvujärgses Eestis" peaesineja Tadeaš Ždarsky, pidas TalTechis avaliku loengu, kus ta seostas kliimakriisi, ebavõrdsust, vaimse tervise muresid ja demokraatia nõrgenemist ühe juurpõhjusega – pidevast kasvust sõltuva süsteemiga. Ždarsky sõnum on selge: heaolu ei sünni mitte lõputust tootmisest, vaid õiglasest ja arukast jagamisest.
Rohepööre ei ole võimalik ilma teadlaste ja insenerideta – kõige kallim viga oleks arvata, et saame hakkama ilma nendeta.
Laevandus on veelahkmel: rohepööre on vältimatu, kuid kõikjal maailmas kulgeb üleminek ebakindlalt ja katkendlikult. Surve heitmeid vähendada kasvab nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuid pakkumise ja nõudluse vahel on vastuolu. Laevaomanikud ootavad turule kütusetootjaid, tootjad aga kliente – tulemuseks klassikaline „nokk kinni saba lahti“ olukord.
Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteaduri Kristiina Kaldase juhtimisel otsitakse võimalusi anda põlevkivitööstuse jäätmetele uus elu ja arendada kestlikumat keemiatööstust.
22. septembrit tähistatakse maailmas autovaba päeva, mille eesmärgiks on julgustada autojuhte vahetama vähemalt üheks päevaks oma auto ühistranspordi, jalgratta või kõndimise vastu.
Maailma, sh Euroopa ettevõtluses võtavad kõige suurema osa enda alla väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). TalTechi Ärikorralduse instituudi noorteadlase Tarlan Ahmadovi doktoritöö näitab, et kui taoliste ettevõtete rolli ringmajanduses ei mõisteta ega toetata, muutub kestlikkus vaid majanduse kõrvalprojektiks, mitte igapäevaseks normiks.
TalTechi roheliste teemakuude paneeldiskussioon võttis fookusesse ühe Eesti suurima ühiskondliku vastuolu – kliimaskeptitsismi – ning küsis, mida tähendab kestlikkus tänases maailmas ja milliseid keskkonnaprobleeme suudab inseneriteadus päriselt lahendada. Vestlusringis osalesid akadeemik Tarmo Soomere, professor Erkki Karo, ESG-spetsialist Merili Vares ning moderaatorina Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv.
TalTechi vilistlasest insener ja kestlikkuse eestvedaja Kristiin Bauer teab omast käest, mida tähendab naisena tehnoloogia- ja tootmismaailmas kanda kinnitada. Ta on veendunud, et just inseneriharidus annab praktilise tööriistakasti, millega saab luua kestlikke lahendusi. Ja kuigi naiste teekond inseneerias pole lihtne, on see igati väärt pingutust ja mitte ainult individuaalsel, vaid ka ühiskondlikul tasandil.