Kui droonidest rääkida, kipub fookus minema tehnoloogiale – autonoomsusele, tehisintellektile ja parvedele. Eesti militaarettevõtte KrattWorks tegevjuht ja TalTechi vilistlane Tõnis Voitka suunab aga tõsise pilgu tootmisse ja ärimudelisse. Tema hinnangul ei otsusta droonisõja kulgu mitte ainult süsteemide nutikus, vaid ka droonide tootmise kiirus ja maht ning droone tootva ettevõtte jätkusuutlikkus.
kaitsetööstus
Meredomeen kipub Eesti avalikus arutelus jääma tagaplaanile seni, kuni kõik näib toimivat. Merendusekspertide meelest kujutab just selline näiline normaalsus endast ohtu: meri on strateegiline ruum, mida tuleb juhtida teadlikult ja järjepidevalt ka rahuajal.
Targa Mere Fookustippkeskuse aastaseminaril kõnelenud Eesti mereväe endine ülem ja projekti Baltic Workboatsi Euroguard juht Jüri Saska hoiatas: merendusjulgeoleku suurim kitsaskoht pole tehnoloogia puudus, vaid vastutuse, otsustamise ja süsteemide rahuajast lähtuv loogika.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.
TalTechi doktorant ja ettevõtja Martin Simon on kujundanud oma karjääri droonide, satelliitide ja tehisintellekti ristumispunktis. Ülikooli toel arendatud ideedest on välja kasvanud rahvusvahelise potentsiaaliga kaitsetehnoloogiad.
Eesti kaitse ja julgeoleku tegelik vastupidavus algab haridusest. Ilma tugeva tehnoloogilise pädevuse ja järjepideva õpetamiseta ei sünni ei toimivat koostööd, innovatsiooni ega kriisikindlust.
Tallinna Tehnikaülikoolis on kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate valdkonnaga tegeldud juba veerand sajandit. Aktiivne kaitsealane teadus- ja arendustegevus lükati käima juba siis, kui algas Eesti NATO-ga liitumise protsess, ning see on hõlmanud tehnoloogiliste võimekuste ja pädevuste arendamist.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Drooniõppeprogramm „Kuri Kotkas“ tahab tõsta tuhanded eestlased sõna otseses mõttes õhku. Huvilised saavad kursuselt kaasa militaarkallakuga droonilendamise algoskused. Nende hulgast võiksid kasvada välja päris droonipiloodid, kes suudaksid hakata riigikaitset otseselt toetama.