Droone pole sugugi lihtne tuvastada: tsiviilradarid vaatavad liiga kõrgele, sõjaväe radarid on loodud pigem lennukite jaoks – ja madalal lendav droon võib jääda lihtsalt maakera kumeruse taha. Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Ivo Müürsepp räägib intervjuus nii julgeolekust ja idapiiri „droonimüüri“ ideest kui ka mehitamata õhusõidukite tsiviilkasutustest, droonide autonoomsusest ja tehisintellektist ning sellest, millist insenerikompetentsi on Eestil vaja, et drooniajastut targalt juhtida.
julgeolek
Eesti kaitse ja julgeoleku tegelik vastupidavus algab haridusest. Ilma tugeva tehnoloogilise pädevuse ja järjepideva õpetamiseta ei sünni ei toimivat koostööd, innovatsiooni ega kriisikindlust.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Drooniõppeprogramm „Kuri Kotkas“ tahab tõsta tuhanded eestlased sõna otseses mõttes õhku. Huvilised saavad kursuselt kaasa militaarkallakuga droonilendamise algoskused. Nende hulgast võiksid kasvada välja päris droonipiloodid, kes suudaksid hakata riigikaitset otseselt toetama.
TalTechi teadustegevusest välja kasvanud hargettevõte C2Grid arendab droonivideode põhjal digitaalseid kaksikuid, mis võimaldavad harjutada kriisiolukordades tegutsemist ja planeerida lahinguvälja operatsioone. Vähem kui aasta pärast asutamist on ettevõte jõudnud oma esimese investeeringuni ning valmistub turule sisenema.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.
TalTechi roll ei piirdu inseneriharidusega – ülikool aitab ehitada ühiskonda, mis on vaba, õiglane ja loov. Just sellist Eestit oleme valmis vajadusel kaitsma, ja selle kindluseks on haritud ning ettevõtlikud inimesed, kes otsivad lahendusi, mitte probleeme.
Kas kriisiolukorras võib teha julgeoleku nimel järeleandmisi korruptsioonivastases võitluses? Arvamusfestivalil toimunud arutelus jõuti üksmeelele, et läbipaistvus ja ausus on riigi tegelik kaitse ka siis, kui surve kiireks tegutsemiseks on suur.
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.
Holger Mölder võrdleb praegust geopoliitilist olukorda "Mad Maxi" maailmaga, mida määratlevad ressursisõjad ja võimupõhine poliitika.