Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
insenerid
Võimekate gümnaasiumilõpetajate endale haaramiseks käib kõrgkoolide vahel tihe rebimine. Selles konkurentsis torkab silma, et inseneritööst on noortel ebamäärane arusaam. Kuid loodetavasti mitte enam kauaks. Kõrgkoolide, ettevõtete ja riigi ühine pingutus on jää liikuma lükanud. Kas sellest piisab, et rohkem noori inseneriõppesse meelitada?
Eesti majandust rõhuvat inseneride puudust saaks leevendada kolme lihtsa muutusega koolihariduses, mis ei maksaks sisuliselt midagi, aga mis avaks igal aastal tuhandetele noortele ja nende peredele tee kõrge sissetuleku juurde, soovitab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Veljo Konnimois.