Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima.
inseneeria
Inseneride tähtsus ja ühiskondlik roll tõuseb avalikkuses esile vaid aeg-ajalt – siis, kui räägitakse tööturu seisukorrast või tudengite vastuvõtust. Ent inseneeria on piisavalt oluline teema, et püsida pidevalt ühiskondlike arutelude fookuses. Kas noored üldse teavad, kes on insener ja miks ta on tähtis?*
Inseneride põua põhjused võivad ulatuda otsapidi põhikooli matemaatikatundi. Hoolimata Eesti noorte väga headest rahvusvahelistest tulemustest on suur hulk õpilasi, kes kaotavad matemaatika osas järje käest juba põhikoolis. Hiljem on aga tekkinud lünki raske tasa teha. Haridustrefi paneeldiskussiooni „Millist matemaatikapädevust Eesti vajab?“ käigus arutati, miks on olukord selline ja mida saaks matemaatika õpetamises muuta.
Kui sõita Helsingis Clarioni hotellis liftiga, võib sattuda kabiini, mille projekteeris TalTechi vilistlane Ingrid Ormus. Tänaseks on Ormus liikunud projekteerimisest hangete ja projektijuhtimiseni ning töötab ettevõttes Skeleton Technologies – tema karjäär näitab ilmekalt, kuivõrd erinevaid võimalusi võib inseneriharidus avada ja kuivõrd vähe vastab tegelik inseneritöö levinud stereotüüpidele.
USA-s toimus hiljuti World KidWind Challenge’i nimeline rahvusvaheline tehnoloogiavõistlus, mille finaalis pälvis esikoha Eesti õpilasmeeskond Windle, kelle loodud tuuleturbiin tunnistati võistluse parimaks.
Ratta seljas veereva taskuhäälingu „RattaAkadeemia“ värskeimas osas arutleb TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur Peeter Vihma koos TalTechi inseneri Toivo Tähemaaga, miks on jalgratas üks energiatõhusamaid liikumisvahendeid, kas seda saab veel paremaks muuta ning kuidas mõjutavad rattasõidu tulevikku elektriajamid, robootika ja linnaplaneerimine.
Eesti tööstus otsib uut hoogu: Rakveres peetud Industry 5.0 konverentsil kõlanud edulood ja tudengite otsekohesed sõnumid näitasid, et konkurentsivõimet tekitavad tehnoloogia kõrval ka julge pealehakkamine, nutikas andmekasutus ja inimesed, kes on valmis muutusi vedama.
Sel suvel 100-aastaseks saav elektrotehnika emeriitprofessor Endel Risthein on andnud märkimisväärse panuse Eesti ühiskonda, mõtteviisi ja kultuuri.
TalTechi vilistlane Eneli Liisma jõudis ehitusinseneeriasse betoonitehase uksest sisse astudes, kuigi talle soovitati hoopis randa minna. Täna juhib ta Merko kvaliteediosakonda ja ütleb, et inseneerias loeb kõige rohkem uudishimu, töökus ja tahe asjadest päriselt aru saada.
TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. Täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.