Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
geopoliitika
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
Globaalse reaalsuse-vastase raevu taustal muutub Eesti iseolemine haruldaseks luksuseks – elada ühiskonnas, kus kaksisoim pole veel poliitiline norm.
Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.
Donald Trump ja Vladimir Putin kohtusid 15. augustil Alaska Anchorage’i sõjaväebaasis, kuid kolm tundi kestnud läbirääkimised ei toonud Ukrainas rahu. Kohtumine kinnitas pigem Trumpi sümpaatiat Venemaa presidendi vastu ja tõi avalikkuse ette uue geopoliitilise reaalsuse – rahvusvahelist korda ei määra enam reeglid, vaid toores jõud.
Kuigi sõjaoht Läänemere piirkonnas on väike, tasub võtta õppust Ukrainalt: mitmekesised lahendused aitavad hoida tarneahelad töös ka sõjategevuse tingimustes.
Euroopa Komisjon tahab lõpetada 2027. aastaks Venemaa gaasi impordi ning kehtestada lepingute tühistamiseks ja piirangute seadmiseks uued reeglid. Kuid teekond kavast seaduseni on täis õiguslikke karisid – alates liikmesriikide vastuseisust kuni vastuoludeni WTO reeglitega.