Aasta keskmised elektri börsihinnad on viimase viie aasta jooksul liikunud langussuunas. Sellele on aidanud kaasa päikesepaneelide võimsuse kasv, mis on jõudnud mõne aastaga üle 1200 MW, ning tuuleparkide võimsuse kahekordistumine, kirjutab FinEst Targa linna tippkeskuse energiapoliitikate praktik-professor Einari Kisel.
elekter
TalTechi energeetikute ja Cambridge’i ülikooli kliimateadlase, TalTechi vilistlase Annela Anger-Kraavi koostöös valminud energiamajanduse stsenaariumite uuring toob esile mitu seni alakaalutud aspekti Eesti energiapoliitikas.
Eesti valitsuse seatud eesmärk toota 2030. aastal samapalju taastuvelektrit, kui Eestis tarbitakse, jätab õhku küsimuse, kui palju me õieti energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab TalTechi energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Kui Eesti soovib saada siia eksportivaid energiamahukaid tööstusi, tuleb muuta elektrivõrgu hinna- ja arenduspoliitikat.
Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on seni avaldunust üle kahe korra suurem, selgus analüüsist, mille viisid Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus ning ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut.
Elektrienergia mikrovõrgud ja nn targa linna kontseptsioon on praeguseks jõudnud TalTechi teadlaste töölaudadelt praktikasse: Tartu linnas ja Paldiski külje all asuvas Pakri tööstuspargis viiakse ellu kaht pilootprojekti.