Neli aastat tagasi algasid merenduseksperdi Andres Laasma elus pöördelised sündmused. Kihnu Veeteede juhina astus ta TalTechi doktorantuuri, seejärel valiti ta Eesti Riigilaevastiku peadirektoriks, kelle ülesandeks sai koondada varem eri riigiametite alla kuulunud veesõidukid ühtse juhtimise alla – ent doktorantuuri ta hullust töötempost hoolimata soiku ei jätnud.
doktorantuur
Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
Krooniline neeruhaigus puudutab hinnanguliselt mingil eluhetkel iga kümnendat inimest. Just nende patsientide jaoks teeb TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi doktorant ja PERHis neeruarstina töötav Annika Adoberg uurimistööd, mille eesmärk on muuta ravi täpsemaks ja personaalsemaks ning pikemas vaates tervist paremini hoidvaks.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo pälvis Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide konkursil ühe tänavustest „Naised teaduses“ stipendiumitest.
Kui tavaliselt pürgib suvise vastuvõtu ajal TalTechi doktoriõppesse keskmiselt 500-600 inimest, siis sel suvel tõusis vastav arv üle 1300. „Just nii palju avaldusi meile esitati,“ rõõmustas TalTechi teadusosakonna doktoriõppe valdkonna juht Kaire Kaljuvee.
TalTechi biorobootika keskuse doktorant-nooremteadur Simon Pierre Godon saabus Eestisse kindla eesmärgiga: uurida, kuidas tõhustada robotite liikumist pehmel ja kergesti vajuval maastikul.
Rahvusvahelised teadlased toovad Eesti teadusesse uusi ideid ja värskeid vaatenurki. Kuid kas meie teadus- ja töökeskkond suudab pakkuda piisavalt tuge, et talente Eestisse meelitada – ja siin ka hoida?
Eesti Mereakadeemia rohelist meretehnoloogia innovatsiooni veab rahvusvaheline meeskond, kes pakub uusi lahendusi säästlikuks tulevikuks.
Linnade planeerimisel tuleb vaadata nii seda, miks muutub elanike arv, kui ka seda, kuidas tagada vaheldusrikkus ja autode arvu vähendada – näiteks väheneva elanike arvuga Tartus on parkimiskohti enam kui Tallinna vanalinna pindala jagu ning tuleb juurde, räägib Jiři Tintěra, TalTechi vanemlektor ja Tartu linnaarhitekt. Ning kas meie oludes poleks ehk mõistlikum elada rohkem hajali?