Ettevõtliku TalTechi majandustudengi Emma Mandi algatatud projekt Samm Korraga võitis Karl Suure Euroopa noorteauhinna Eesti vooru.
Ettevõtlus
Venemaa sissetung Ukrainasse tõi Euroopas planeeritust palju julgema eesmärgi rohevesiniku tootmiseks. Mullu valmis Eesti vesiniku teekaart, mis näitab ette, kus võiks ja saaks seda laialt leiduvat elementi kasutada. Vesiniku abil vuravaid sõidukeid võib näha meie teedel juba varsti.
Eesti väiksus nõuab olemasoleva ressursi parimaks rakendamiseks sisulist ja usalduslikku koostööd erasektori ja avaliku sektori sees ja nende vahel, ütleb TalTechi majandusprofessor Kadri Männasoo.
Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et tuleks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid – aga tähtis on ka ühiskondlike hirmude leevendamine, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega, arvab Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov.
TalTechi IT magistriõppesse võetakse vastu nii oma ala spetsialiste kui ka totaalseid arvutivõhikuid. IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan selgitab lähemalt.
Piiratud ressursside teooria on igavene skeptikute ja pessimistide pärusmaa ning ainus reaalne võimalus tsivilisatsiooni jätkamiseks on arengu oluline kiirendamine ja pikemas perspektiivis inimkonna multiplanetaarseks muutumine, arvab LHV Groupi nõukogu esimees, TalTechi vilistlane Rain Lõhmus.
Majanduskasv ei pea sugugi tähendama suuremat tarbimist ja ressursside kasutamist, vaid tark majandus kasutab vähem ja loob rohkem – kasutab vähem energiat ja loob väärtust läbi teenuste, arvab TalTechi magister ja Kõu Mobility Group kaasasutaja Kristjan Maruste.
Maailmatasemel teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete sünniks ja kasvuks just Eestis peab riigi fookus olema seatud eelkõige inimestele, sealhulgas rahvusvahelistele talentidele, arvab Startup Estonia juht ja TalTechi magister Eve Peeterson.
Elektrienergia mikrovõrgud ja nn targa linna kontseptsioon on praeguseks jõudnud TalTechi teadlaste töölaudadelt praktikasse: Tartu linnas ja Paldiski külje all asuvas Pakri tööstuspargis viiakse ellu kaht pilootprojekti.
Professor Anton Rassõlkin näeb, et ümberõppe programm võimaldab uusi oskusi nõudva töö leida ka neil, keda puudutavad õiglase üleminekuga seotud muutused Ida-Virumaal.