Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Arvamus
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.
Elame ajastul, mil iga eksimus paisub avalikkuses mõõdutuks kohtumõistmiseks. Alles siis, kui inimene on meie ühisest tormist langenud, saabub kaastunne. Ometi sõltub meie ühine tulevik neist, kes julgevad otsustada – ja just seepärast peaksime enne hukkamõistu hetkeks mõistma.
Eesti IT vajab uut koodi – sellist, mis sünnib eri mõtete, kogemuste ja taustade kohtumisest, mitte üksluises ringis.
TalTechi endine lektor Mait Rei töötas juba 25 aastat tagasi välja teleaglomeratsiooni mudeli ja “neljanda ruumi” kontseptsiooni – mõtteviisi, mis näitab, miks võivad tänastest äärealadest saada homse maailma keskused.
Venemaa ja Hiina uus gaasiprojekt Power of Siberia-2 võib ümber kujundada globaalse energiapoliitika, tugevdades Pekingi positsiooni ja muutes Euroopa gaasituru senisest haavatavamaks.
Hea uurimisteema valimine nõuab isikliku huvi, teadusliku potentsiaali ja valdkonna arengu vahelist tasakaalu.
Septembris sisenesid kolm Venemaa hävitajat Vaindloo saare lähistel Eesti õhuruumi, et testida NATO reageerimisvõimet. Holger Mölder analüüsib, kuidas lahendamata Eesti-Vene piirileping ja nõrgenenud rahvusvaheline õigus on loonud pinnase Venemaa hübriidrünnakutele.