Olude sunnil olen põhjalikult tutvunud Tallinna kesklinna korterituruga. Tegevust ilmestasid ja valikut aeglustasid tugevad professionaalse kretinismi ilmingud, aga lõpptulemusena korter vana käibemaksuga käes ja hulganisti vahetut kogemust kauba peale.
Arvamus
Vahel kohtab arvamusi, nagu oleks kunst ja teadus täiesti eraldiseisvad nähtused, mis eksisteerivad justkui väljapool turureegleid. Mõlemat tehakse suure missioonitundega, mõnikord sõltub töö aluseks olev idee inspiratsioonist ja mitte vajadusest. Aga kas tänapäeval on publiku mõjust ja turu nõudlusest üldse võimalik vaba olla?
Linnastumine esitab kahesuunalisi väljakutseid. Esiteks: kuidas ehitada üles üha suuremate linnade logistikat, näiteks kuidas leida tasakaalu üha tiheneva ja keerustuva transpordi ja üha rohelisemat mõtteviisi eeldava, jätkusuutlikke lahendusi otsiva linnaplaneerimise vahel? Teiseks: kuidas võiksid väikesed linnad võimalikult valutult kahaneda – või kuidas sellele kahanemisele vastu seista, küsib kirjanik Jan Kaus.
Tänapäeva maailmas näib olevat mõistlik arvestada „riskantsete teadmiste“ perspektiiviga. See arusaam võimaldab paremini hinnata nii praeguseid kui ka tulevasi väljakutseid, eriti seoses tehisintellekti mõjudega ettevõtetele.
Selleks et meie riigis oleks piisavalt inimesi, kes oskavad ise luua erinevaid tehisintellekte, isesõitvaid autosid, ehitada ja renoveerida energiasäästlikke hooneid, välja töötada meetodeid materjalide taaskasutamiseks, on vajalik, et meie noored oleksid juba varakult huvitatud reaalainetest ja tehnoloogiavaldkonnast.