Eesti tugev kübermaine avab ettevõtetele uksi, kuid seab ka kõrge lati uutele tulijatele. Kui tahame kasvatada järgmise põlvkonna küberturbe lahendusi, peavad head ideed jõudma kiiremini teadusest ja prototüüpidest turule – ning küberturvalisus muutuma lihtsamaks, odavamaks ja kättesaadavamaks.
Arvamus
2026. aasta 1. septembrist jõustuvas akadeemilise karjääri korralduses peegeldub eesmärk kujundada TalTechist Põhjamaade tasemel tehnikaülikool.
Hea president ei peaks olema mitte üksnes riigi esindusnägu, vaid inimene, kes hoiab ühiskonnas elus ühisosa võimalust. See on peaaegu võimatu ülesanne – aga just seetõttu presidendi amet olemas ongi.
Türgi kaitsetööstus laiendab Euroopas ühisettevõtete ja tootmisinvesteeringute abil oma kohalolekut, millega kaasnevad töökohad, oskusteave ja tugevam kaitsevõime.
Tuleviku haridus võiks kasvatada inimesi, kes suudavad mõelda, luua ja tormis püsti jääda, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi doktorant-nooremteadur Artur Toikka.
Tehisintellekt on hoogsalt sisenenud õigusmaailma ja seda on tunda nii lepingute kui ka õigusaktide koostamisel. Üht olulisemat muutust on aga märksa vähem näha ning see leiab aset seal, kus tulevasi juriste koolitatakse – ülikoolides.
Ida-Virumaal räägitakse õiglasest üleminekust palju. Sageli jääb aga mulje, et piisab sellest, kui tuua mängu uued projektid ja investeeringud ning probleem on lahendatud. Tegelikkus on märksa keerulisem.
Tallinn ei saa olla talentide linn ainult korras kesklinna najal, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri. Kui pealinn tahab ligi tõmmata ettevõtteid ja tipptegijaid, tuleb arendada kogu linnaruumi – ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
Iraani sõja mõju ulatub Lähis-Idast kaugele maailma majandusse: energiahindade tõus, tarneahelate häired ja kasvav inflatsioon survestavad nii Euroopat, Aasiat kui Ameerika Ühendriike. Hormuzi väina sulgemine on muutnud konflikti globaalseks majandusšokiks, millest suurimaks võitjaks on seni osutunud Venemaa.
Elektritehnika ekspert ja mesinik Aleksander Kilk kirjutab, et mesilastel on kanda märksa suurem roll kui vaid mee tootmine – nad hoiavad elurikkust, toetavad toidujulgeolekut ja pakuvad inimestele eeskuju targast koostööst. Mesilasperest võiks tema sõnul õppida ka meie ise: kuidas tegutseda ühiselt, sihikindlalt ja loodusega kooskõlas.