Kuidas süüa nii, et see oleks kasulik tervisele ja säästaks loodust? Eesti teadlased kasutasid arvutimudeleid, et leida realistlikke ja kestlikke toitumisviise, mis ei nõua äärmuslikke muudatusi, kuid aitavad vähendada keskkonnajalajälge ja parandada tervist.
Arvamus
Kui Eesti tahab kuuluda innovatsiooni esirinda, peab ta lõpetama teiste leiutiste rakendamise ja alustama enda omadest. Ilma tööstusomandita ei sünni süvatehnoloogiaettevõtteid, mis suudaksid kanda majandust, tekitada kasumit ja luua töökohti.
Tulevik, milles meie lapsed elama hakkavad, ei küsi, kas me oleme valmis – tulevik lihtsalt tuleb, ja me peame otsustama, millise rolli me inimestele selles jätame.
Noored ei vali karjääri vaakumis – neid suunavad õpetajad, eeskujud ja ühiskonna hoiakud. Et rohkem noori, eriti tüdrukuid, valiks inseneeria ja IKT, peab valdkond olema nähtav ja tuttav juba enne otsusehetke.
Eestit on esmakordselt hinnatud täielikult demokraatlikuks riigiks – aga kas oskame kasutada seda vabadust ka teadlaste kuulamiseks ja planeedi eest hoolitsemiseks, küsib Mari Öö Sarv Maa päeva puhul.
Eesti vajab tehisintellekti ajastul uut arenguhüpet – ja selle võtmeisikud on TI-insenerid, kes oskavad tulevikutehnoloogiat arendada ja juhtida.
Teaduse ja usu vastandamine on Läänes muutunud tavaks, ent äkki on need kaks hoopis lahutamatud?
Tehisintellekt on end kehtestanud, kuid selle tegelik roll meie ühiskonnas alles kujuneb – ja siin on ülikoolidel otsustav osa.
Eelmise aasta lõpus Sydneys toimunud maailma insenerihariduse foorumilt saadud kogemused väärivad jagamist. Nende hulgas on nii mõndagi uut, aga ka tagasipöördumist vanade ja väärtuslikuks osutunud seisukohtade juurde.
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.