TalTech on viimastel aastatel oma tugiteenuste ja siseportaali kujundamisel lähtunud töötajate vaatenurgast.
Arvamus
Viimastel aastatel on Eestis sageli küsitud, kas tehisintellekt ja automatiseerimine võtavad inimestelt töö ära. Tavaliselt räägitakse õpetajatest, ametnikest või IT-spetsialistidest. Harvemini küsitakse aga midagi olulisemat: kes aitab meil mõista keerulisi süsteeme ja korda luua siis, kui süsteemid ei tööta nii, nagu inimesed vajavad?
Kui Eesti tahab päriselt teadmistepõhist majandust, ei piisa loosungitest: vaja on rohkem doktoreid ettevõtetesse ja avalikku sektorisse. Just seal sünnib teadmisest konkurentsieelis, kasvab tootlikkus ja kujuneb targem riik.
Eesti 108. sünnipäeva puhul tasub küsida: kas ehitame riiki, kus elatakse kauem või tervemalt? Teaduse vastutus on tagada mõlemat – rohkem tervelt elatud aastaid kõigile.
Rail Baltic pidi 2026. aastaks ühendama Balti riigid Euroopa raudteevõrguga, ent on jõudnud hoopis teistsugusesse jaama: ajakava on käest läinud, eelarve paisub ning projekti kärbitakse samm-sammult „lihtsustatud“ variandiks. TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr vaatleb, miks see megaprojekt on liikunud ettenähtava läbikukkumise kursile.
Tallinna Tehnikaülikooli uus arengukava hülgas võimaluse filosofeerida ülikooli põhiväärtuste üle või muud maailma sülelevat ümmargust juttu ajada. Selle asemel oleme ennast selgete eesmärkide ja konkreetsete tegevussuundade toel mugavustsoonist välja visanud.
Aasta keskmised elektri börsihinnad on viimase viie aasta jooksul liikunud langussuunas. Sellele on aidanud kaasa päikesepaneelide võimsuse kasv, mis on jõudnud mõne aastaga üle 1200 MW, ning tuuleparkide võimsuse kahekordistumine, kirjutab FinEst Targa linna tippkeskuse energiapoliitikate praktik-professor Einari Kisel.
Rohepesu-alase diskussiooni taustal ei tasu unustada lihtsat tõsiasja: puhast elektrienergiat pole olemas. On olemas erinevad energiatootmise viisid, millega kaasnevad eri sorti ja eri kaaluga keskkonna- ja inimmõju mustrid.
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.