Eesti kaitse ja julgeoleku tegelik vastupidavus algab haridusest. Ilma tugeva tehnoloogilise pädevuse ja järjepideva õpetamiseta ei sünni ei toimivat koostööd, innovatsiooni ega kriisikindlust.
Arvamus
Rahvusvahelise õiguse puhul tuleb eeskätt arvestada, et see erineb funktsionaalselt siseriiklikust õigusest ja on poliitikaga tugevamini seotud kui paljud teised õiguse valdkonnad.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Kui kaua peaks töötama telekas, köögikombain või arvuti? Aga kui kaua kestab villane mantel, täispuidust mööbel või lapse mänguasi? Õigeid vastuseid on palju – igaühel omad.
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.
Elame ajastul, mil iga eksimus paisub avalikkuses mõõdutuks kohtumõistmiseks. Alles siis, kui inimene on meie ühisest tormist langenud, saabub kaastunne. Ometi sõltub meie ühine tulevik neist, kes julgevad otsustada – ja just seepärast peaksime enne hukkamõistu hetkeks mõistma.
Eesti IT vajab uut koodi – sellist, mis sünnib eri mõtete, kogemuste ja taustade kohtumisest, mitte üksluises ringis.