TalTechi tehnoloogiaekspert ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna koostööspetsialist
Eesti peaks mõtlema nagu Arthur C. Clarke – muutma kaitsekulud tuluallikaks ja innovatsiooni majanduse kasvumootoriks.
Ulmekirjanik Arthur C. Clarke’i novell „Superiority“* („Üleolek“) räägib sõjast, milles jääb kaotajaks kõrgtehnoloogilisele arengule panustav pool, sest kulutab kogu energia ja ressursid sellele, et mõelda välja üha täiuslikumaid relvi. Võidab vastaspool, mis tegutseb pragmaatiliselt ja püsib järkjärguliste täiendustega odavate lahenduste juures. Clarke’i mõte on lihtne: tehnoloogiline üleolek ei tähenda midagi, kui selle nimel läheb kaduma ajataju, fookus ja praktiline mõtlemine.
Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuses kõlab see hoiatav lugu tuttavalt. Meil on tugev teadusbaas, nutikaid ettevõtteid ja insenerteadmisi, aga sektor elab jätkuvalt pigem projektipõhist elu – ühe toetuse või hanke kaupa. Arendatakse, esitletakse, ja kui rahastus lõpeb, vajub innovatsioon masstootmisse jõudmata tagasi riiulile paremaid aegu ootama.
Meie mõtteviis on endiselt kulupõhine: räägime kaitsekulutustest, mitte kaitsetuludest. Kuid maailmas, kus tehnoloogia liigitub strateegiliseks varaks, peaksime küsima vastupidist – kuidas panna kaitse ja julgeolek kuluefektiivselt raha teenima?
Kujutagem ette, et Eesti ei rahasta mitte ainult kaitsetehnoloogiaid, vaid ehitab neist lähtuvalt ekspordivõimelisi tooteid ja teenuseid. Drooni- ja sideinnovatsioon, krüptograafia, küberturve, kaitseotstarbeline põlevkivi väärindamine, sensorvõrgud – kõik need on selge rahvusvahelise nõudlusega valdkonnad. NATO liitlased ja väikeriigid otsivad juba praegu usaldusväärseid, väikese riigi mõõtkavas töötavaid regionaalseid lahendusi. Eesti võiks olla pakkuja, kelle lahendustes on olemas uudsuse ning töökindluse vaheline tasakaal.
Geopoliitiline reaalsus – asetsemine Venemaa kõrval – annab meile kogemuse, mida on vähestel. Me teame reaalse ohu tähendust. Me teame, miks süsteem peab töötama mitte ainult paberil, vaid ka reaalsetele kriisihetkel. Seda teadmist on meil võimalik eksportida – kui me seda ettevõtlikult teha oskame.
Eesti kaitse- ja julgeolekutööstus ei tohiks jääda riigieelarve kululiiniks. Sellest võiks saada majanduse kasvumootor, mis toob sisse investeeringuid, loob kõrge lisandväärtusega töökohti ja tugevdab meie iseseisvust. Clarke’i „Üleolek“ tuletab meelde, et ainuüksi tehnoloogia meid ei päästa – päästab see, kui oskame rakendada tehnoloogiat õigel ajal ja õigel viisil.
Eesti võiks järgmise suure sammuna muuta oma kaitsetehnoloogiad kaitsekuludest kaitseettevõtluseks. Tulemuseks oleks mitte lihtsalt tugevam kaitsevõime, vaid ka targem majandusmudel.
Eesti kaitse- ja julgeolekutööstus ei tohiks jääda riigieelarve kululiiniks. Sellest võiks saada majanduse kasvumootor, mis toob sisse investeeringuid, loob kõrge lisandväärtusega töökohti ja tugevdab meie iseseisvust.
* Clarke’i novell „Üleolek“ (1951) on lühike, kuid mõtlemapanev lugemine kõigile, kes tegelevad kaitsealase innovatsiooni, tehnoloogiapoliitika või riigikaitse planeerimisega. Novelli veebiversioon on tasuta loetav järgmisel aadressil: Superiority – veebiversioon
Milremi Eestis välja töötatud mehitamata roomiksõiduk THeMIS. Foto: Milrem.
Autorist: Raul Vahisalu on TalTechi tehnoloogiaekspert ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna koostööspetsialist, kellel on üle 20 aasta pikkune digitaalse identiteedi, telekommunikatsiooni ja julgeolekutehnoloogiate arenduse kogemus. Ta on töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, võtnud osa nii eesti- kui ka välismaiste kaitsetööstuse ja kriitilise taristu alastest projektidest ning panustanud riigikaitse innovatsiooni ja tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse.
TalTechis on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna projekte tehtud juba üle 25 aasta. Selle aja jooksul on ühendatud tipptasemel teadus ja praktilised insenerioskused, mille tulemusel on teadusuuringute ja prototüüpide toel loodud reaalselt kasutatavaid ning ekspordivõimelisi lahendusi.
Valdkondlike tegevuste koordineerimiseks ja edendamiseks on TalTechis asutatud kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus, mille eesmärk on toetada selle valdkonna interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust ning luua sünergiat, mis arendab olemasolevaid kompetentse ja aitab kujundada uusi. Keskus on ühtlasi valdkonna siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kontaktpunkt. Oma ideede, ettepanekute ja küsimustega võib keskusse pöörduda e-posti aadressil kaitsejulgeolekukeskus@taltech.ee.
Kaitse ja julgeoleku tehnoloogiate valdkonna suursündmus on 14.-15. jaanuaril 2026 TalTechis toimuv rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse konverents EstMil.tech 2026.
Koostöös Kaitseväe Akadeemia ja kaitseministeeriumiga teistkordselt korraldatav konverents on osa TalTechi missioonist, mille eesmärk on ühendada teadus, innovatsioon ja kaitsetööstus, et luua teadmisi ja lahendusi, mis tagavad Eesti ning liitlasriikide julgeoleku.
Konverents toob Eestisse kaitsetehnoloogia, tehisintellekti ja innovatsiooni valdkonna tipptegijad: teadlased, insenerid, kaitsevaldkonna juhid ning organisatsioonide esindajad, kes kujundavad tuleviku tehnoloogilisi lahendusi. Konverentsi programmiga on võimalik tutvuda ja registreeruda veebiaadressil www.estmil.tech.
