Maasoojus tuleb kätte odavalt, aga nõuab suurt alginvesteeringut
Kuigi täisautomaatsed süsteemid nagu maasoojuspump pakuvad mugavust ja nõuavad vähest hooldust, võib nende algne kõrgem investeering olla märkimisväärne takistus, et hakata selle kütteliigi peale üle minema. Iga maja juures pole maaküte isegi võimalik, kui ei leidu sobivat maapinda, mille alla see rajada.
Samas võib kulude kokkuhoid olla suur, kui elektri hind teeb taas allakäiku. Kulutades 1 kWh elektrienergiat, toodab maasoojuspump tavaliselt kuni 5 kWh soojusenergiat. See saadakse maapinna soojuse arvelt, kuna maa all jääb temperatuur püsivalt 4–12 kraadi juurde. Maakütte kollektor kogub soojuse kokku ja edastab selle maasoojuspumpa.
Siiski tuleb maakütte puhul arvesse võtta ka aastaseid hoolduskulusid ning vaadata pikemat perioodi, näiteks paarkümmend aastat, millal seade end juba rohkem ära tasub.
Alternatiividena võib kaaluda ka õhksoojuspumpa ja õhk-vesi soojuspumpa, mis vähendab maakollektori vajadust. Nende soojuspumpade puuduseks on aga pakaseliste ilmadega lisakütte vajadus. Väga madalatel temperatuuridel kaob soojuspumba efektiivsus.
Ahjuküte: arvesta ka puude ja kõikuva temperatuuriga
Üks vana ja läbiproovitud võimalus on ahjuküte, mis sobib muidugi nendesse majadesse, kus ahjuküte on olemas või saab selle lisada.
Selle kütteliigi kasutamisel tuleb arvestada kõikuvat toatemperatuuri ning tuleohutust. Lisaks peab puudega tegelema: neid kuskil kuivas kohas hoidma, laduma ja tuppa tassima.
Pelletiküte on ahjukütte ebamugavused suures osas kõrvaldanud, sest see kütteliik on üsna hästi automatiseeritud, kuid pelletite ladustamise ja transpordiga peab ka selle kütteliigi puhul tegelema. Samas sõltub kütmine väga palju pelleti kvaliteedist ning seade vajab regulaarset puhastamist ning täiendavat hooldust.
Gaas ja õliküte sõltuvad börsist ja poliitikast
Gaasi või õliga küttes on lisandunud uus komponent – poliitiliselt pole gaas enam hea tooraine. Ka õli hind sõltub maailmas toimuvast ning enamasti ei pruugi see kasutaja jaoks soodne olla. Samas tulevad börsihinnad ka allapoole ning mõnikord võivad need energiaallikad odavamaks minna.
Maagaasiküte on küll kasutaja jaoks mugav, sest kütteseadmed on automatiseeritud, kuid nõuab samuti suuremat investeeringut ning gaasitrassi, millega saaks liituda. Gaasi hind tulevikus on ennustamatu – see võib tõusta või langeda, aga ette ennustada ei oska seda praegu keegi.
Tark elektriküte: kõige lihtsam ja kontrollitavam kütteliik
Kui elektriradiaatorid olid börsihindade järsu tõusu ajal kõige lootusetumalt kallim kütteliik, siis praegu see enam nii pole. Börsihinnad elektril kõiguvad ööpäeva jooksul mõnikord kordades või isegi suurusjärkudes, aga targa küttelahendusega võib elektrikütte planeerida odavamale ajale ning juhtida täpselt, milliseid ruume kui palju kütta. Sellised lahendused muudavad elektrikütte väga konkurentsivõimeliseks. Lisaks õliradiaatoritele maksab kaaluda ka säästlikke infrapunapaneele, mis õhu asemel kütavad pindu, hoides niimoodi energiat kokku.
