Mente et Manu peatoimetaja
22. septembrit tähistatakse maailmas autovaba päeva, mille eesmärgiks on julgustada autojuhte vahetama vähemalt üheks päevaks oma auto ühistranspordi, jalgratta või kõndimise vastu.
TalTechis septembrist maini kestvate „Roheliste teemakuude“ eesmärk on timmida meie igapäevaseid harjumusi pisutki edasihoidlikumateks. Teisisõnu: me tõstatame teemasid, ärgitame mõtlema, harjumusi muutma. Õppeaastat alustab teema, mis kütab ilmselt kõige rohkem kirgi – autostumine. Ehkki autod on mugavad ja tihti vajalikud, tekitab nende liigne kasutamine üldisi probleeme. Seepärast ongi septembrikuu fookuses transport ja liikuvus.
Septembris kutsume seega inimesi autodest välja – jalgratastele, bussidesse, rongidesse ja kõnniteedele. Lükkame end lahti autopiloodist „lähen kusagile = istun autosse“ ning kutsume märkama tühi- ja mugavussõite.
Mootor ja läbisõit suurenevad
Eesti on üks Euroopa autostunumaid riike: kui Euroopas tuleb 1000 elaniku kohta keskmiselt 570 autot, siis Eestis juba 630 – oleme sellega üldises arvestuses 5. kohal. Pool Eesti teetranspordi läbisõidust tehakse Harjumaal, sellest omakorda pool Tallinnas. Kuigi sõidukid muutuvad ökonoomsemaks, kasvab läbisõit aasta-aastalt ning tarbijad eelistavad üha suuremate mootoritega sõidukeid.
Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris oli Eestis tunamullu 2 647,95 tuhat tonni ja trend kasvab, olgugi et 2035. aastaks on kavas vähendada heidet 1700 tuhande tonnini. Samal ajal on 52,8% Eesti 16–64-aastastest inimestest ülekaalus või rasvunud. Üha sagedamini hakkavad tervist kahjustavad ülekilod mõjutama elu juba lapse- ja noorukieas.
Samuti kahjustab tervist pidev liiklusmüra – Euroopa Liidus peetakse seda õhusaaste järel suuruselt teiseks tervisemõjuriks. Tallinnas on peamiseks müraallikaks autoliiklus, kuigi keskmine autosõit katab vaid umbes kolm kilomeetrit. Tallinna Tehnikaülikooli igapäevasest liikumisjäljest ligi 85% on seotud Mustamäe linnakuga, ehkki umbes 4300 inimest elab kampusest kuni viie kilomeetri raadiuses.
Kui linnaservas oleks võimalik jätta auto turvaliselt seisma ja jätkata teekonda ühistranspordi otseliiniga, kasutataks TalTechi jõudmisel rohkem ühistransporti. Foto on illustratiivne: buss Tallinnas, TalTechi peahoone ees. Foto: Mari Öö Sarv.
Muidugi on olukordi ja kohti, kus autota läbi ei aja. Septembris kutsumegi järele mõtlema ja ära tundma, millised need olukorrad on, ning kui võimalik, autokasutust vähendada.
14 viisi, kuidas auto vältimine teeb su elu paremaks
- Jalgsi liikumine paneb vere käima, vormib lihaseid, tõstab tuju ja aju verevarustust. Ja nii iga päev. Kui liigud jalgsi, oled õige varsti seksikam, rõõmsam ja targem kui need, kes liiguvad pigem autoga – lisaks elad kauem!
- Jah, bussisõit tööle võtab ilmselt kauem aega kui autosõit. Siiski ei tasu unustada, et autoroolis kulutad sa aja sõidule, ühistranspordis aga kuulub see sulle, tegu on sinu vaba ajaga. Iga minut, mil bussijuht tegeleb liiklusega, on sul aega tukkuda või unistada, otsida Instast üles see ilus inimene, kellele sa ei julge kirjutada, lugeda krimkat, korrata kontrolltööks, valmistuda koosolekuks või saata sünnipäevaõnnitlusi. Isegi mediteerida saab.
- Kui sõidad bussiga tööle 10 minutit ja koju samuti, oled saanud nädalas sada minutit asjadeks, milleks sul muidu aega poleks. Võimalik on ka lugeda midagi tõeliselt harivat – nüüd oled veelgi targem!
- Bussisõidu korral ei kuluta sa aega ega närve parkimiskoha otsimisele.
- Tanklate hinnasõda sind ei morjenda, sest kõige soodsam on kütus, mida sa ei põletanud. Bussisõit tuleb odavam, eriti tallinlastele, ja kokkuhoitud raha eest saad osta näiteks uue raamatu, mida bussis lugeda, kvaliteetsed tossud, millega kõndimist nautida või tüki lemmikkooki.
- See koogitükk on täiesti okei – ühekilomeetrine kõnd on tuhatkond sammu ja kulutab ca poolsada kalorit.
- Finantsvabadusest unistades võid bussi- ja rattasõidu või kõndimise korral arvestada, et lisaks kütusele säästad raha ka parkimise pealt!
- Uuringud näitavad, et inimesed on õhtuks õnnelikumad, kui nad on jõudnud suhelda päeva jooksul teiste inimestega. Ühistransport tõstab sotsiaalset sidusust: kui autoroolis ajavad teised autod pigem närvi ja igaüks on ainult enda eest väljas, siis bussis kogume kas või ainult pilke vahetades mikroühendusi, mis aitavad kaasa võimalikule õnnetundele. Maailmas, mille puhul räägivad psühholoogid ja heaoluteadlased „üksilduse pandeemiast“, vajame me kuuluvustunnet rohkem kui kunagi varem.
- Kui tõesti on vaja ummikut kiruda, tekib bussisõitjates eraldatuse asemel pigem ühtsustunne. Kui kiruda pole vaja, annab ummik lisaminuteid oma asjade tegemiseks.
- Jalgsi või rattaga liikudes on sul rohkem võimalusi tuttavatega kohtuda, päriselt peatuda ja nendega veidi juttu rääkida, mitte ainult tuttavale autole viibata.
- Füüsiline tegevus on vaimne puhkus. Jalutuskäik tööpäeva jooksul või järel aitab pea töömõtetest välja puhata ning annab õhtul jaksu iseenda või lähedaste jaoks.
- Kui jätad kooliealised lapsed linna vahel autoga sõidutamata, õpivad nad iseseisvalt liikuma – linn on nende päralt ja sinul on „taksojuhi“ töö arvelt rohkem vaba aega.
- Ühistranspordirajad ajavad sind autot juhtides närvi, sest sealt saaksid palju kiiremini sõita? Tule bussi – siis saadki nende radade privileege nautida.
- Jalgsi liikudes näeb rohkem!
