Ligniin asfaltis: uuendusest uueks normaalsuseks

Ligniin asfaltis: uuendusest uueks normaalsuseks. 10.10.2025. Puidu kõrvalprodukt asfaltis Ligniin on puitu kooshoidev looduslik liimaine, mida tekib puidutööstuse kõrvalsaadusena tohututes kogustes – Eestis lausa miljoneid tonne aastas. Kui seni on see enamasti lihtsalt ära põletatud, siis teadlased ja ettevõtted on hakanud nägema ligniinis suurt potentsiaali. Selle väärindamine uutes valdkondades võimaldab suurendada puidu väärtust, vähendada naftasõltuvust ja kahandada süsinikujalajälge. Fibenoli turundus- ja kommunikatsioonijuht Liisa Rohila selgitas, et ettevõtte uuenduslik eeltöötlustehnoloogia võimaldab toota ligniini senisest puhtamal ja keskkonnasõbralikumal viisil. Fibenoli ligniin, mida turustatakse kaubamärgi Lignova all, paistab silma puhtuse ja stabiilsuse poolest, mistõttu saab seda väärindada senisest kõrgemal tasemel. Sel moel on loodud eeldused ligniini kasutamiseks valdkondades, milles seni pole saadud ei üle ega ümber fossiilsetest komponentidest – näiteks asfaltsegudest. Üks teedeehitussektori suurimaid väljakutseid on viia omavahelisse vastavusse kliimaeesmärgid ja tegelik materjalivalik. KMG OÜ arendusosakonna juhataja Karli Kannenberg rõhutas, et kuigi bituumen moodustab asfaltsegust ligikaudu 5%, tuleneb sellest rohkem kui 60% asfaldisegu keskkonnajalajäljest. „Ligniin võimaldab bituumeni asfaltsegus osaliselt asendada ja vähendada asfaltsegude jalajälge. Samal ajal püsib teekatendite kvaliteet ja vastupidavus kõrgel tasemel.“ Kannenbergi sõnul on senine kvaliteet olnud võrreldav klassikaliste asfaltsegudega. Tulevikku vaadates usub Kannenberg, et kui tellijad lisavad oma tingimuste hulka süsinikujalajälje vähendamise, hakkab ligniini sisaldavate segude turuosa loomulikul teel kasvama. Ta rõhutas, et innovatsioon peab jõudma igapäevapraktikasse, mitte jääma üksikute katsetuste tasemele. TalTechi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma vanemteaduri Kristjan Lille sõnul on ligniin valik, mis on teaduskirjanduse ja laborikatsete põhjal kiiresti esile kerkinud. Uurimisrühm on võtnud sihiks keskkonnahoidliku teedeehituse ning otsinud materjale, mis võimaldaksid fossiilse bituumeni kasutust osaliselt vähendada. Lill rõhutas, et Green Surf on “laiema koostöö kirss tordil” – üks laiema uurimis- ja arendustegevuse nähtavaid vilju. „Ligniin võimaldab bituumeni asfaltsegus osaliselt asendada ja vähendada asfaltsegude jalajälge. Samal ajal püsib teekatendite kvaliteet ja vastupidavus kõrgel tasemel.“ Teaduspõhine tee rohelisema asfaltini TalTechi uurimisrühma roll on Lille sõnul veenduda, et retsepte, mille järgi ligniini sisaldavaid segusid valmistatakse, oleksid võimalik objektil paigaldada. Praktikas tähendab see nii laborikatseid kui ka retseptide kooskõlastamist tellijate ootustega – vahel ka olukordades, kus tellija soovib katsetada julgemate ligniinisisaldustega kui teadlased on esialgu soovitanud. Teaduslike tähelepanekute järgi on ligniini peamine eelis väiksem keskkonnamõju. Lill juhtis aga tähelepanu, et kuigi ligniin võib parandada asfaldisegu deformatsioonikindlust, pole veel selge, kuidas mõjutab see materjali väsimuskindlust. Sellele nüansile on vaja tegelikes koormus- ja kasutustingimustes kinnitust leida. Selle nn tõetunnini jõutakse Lille sõnul Viimsi katselõigul, millel plaanitakse katsetada ligniini sisaldavaid segusid suure liikluskoormuse all. Esimesed kihid paigaldati septembri lõpus ning lõigu seisundit jäädakse järgmise viie aasta jooksul jälgima. Kuigi viieaastane periood on tee eluea mõttes pigem lühike, peaks sellest piisama, et teha esmased järeldused, kas ja mil moel segu erinevatesse tingimustesse sobib. Pikas plaanis otsivad TalTechi teadlased lahendusi, mis võimaldaksid jõuda täies mahus biopõhiste sideainete kasutamiseni. Ligniin on selles perspektiivis oluline, kuigi mitte ainus komponent. „Tegelikult on meie fookus liikunud täielikult biopõhise sideaine arendamise suunas – ligniin võib mängida selles lahenduses olulist, aga mitte kindlasti ainsat osa,” selgitas Lill. Ta rõhutas, et klassikalisest bituumenist loobuta üleöö: „Ütleme ausalt – bituumenist me veel niipea lahti ei saa, ligniin on praegu pigem nagu vahepealne samm – sellel on oma plussid ja miinused, aga sajaprotsendilist asendust see täna veel ei paku.” „Tegelikult on meie fookus liikunud täielikult biopõhise sideaine arendamise suunas – ligniin võib mängida selles lahenduses olulist, aga mitte kindlasti ainsat osa.” Biomaterjalid, mis ulatuvad teedest kaugemale Rohila rääkis, et Fibenol pakub puidutööstuse jääkidele uut elu, tootes neist biopõhiseid, erinevates valdkondades fossiilseid koostisosi asendavaid materjale. Lisaks teedeehitusele nähakse Fibenoli ligniinil potentsiaali ka mujal. Üks võimalus paistab puitmaterjalide tootmisest, milles saab ligniini kasutada kui loodusliku liimi koostisosa. Selline kasutusviis muudaks näiteks vineeri ja puitpaneelid tõeliselt biopõhisteks, kuna praegu sisaldavad neis kasutatavad liimid sageli fossiilseid aineid, isegi kui toode ise paistab „looduslik“. Rohila sõnul on ligniinist võimalik toota erinevaid bioplasti-põhiseid kasutusviise, näiteks kompostitavaid kotte, millega saab hakata biojäätmeid liigiti koguma. Kuna Lignova on kohalikku päritolu ja omab komposteeritavuse sertifikaate, võimaldab see vähendada sõltuvust kaugemalt imporditud toodetest ja võtta kasutusse kohalikke ressursse. „Hea näide on tänavune Laulupeo pilootprojekt, mille käigus katsetasime edukalt Eestis, Hiiumaal Dagöplasti tehases toodetud ja Lignova ligniini sisaldavaid kotte.“ Imaveres asuva arendustehase projekteeritud tootmisvõimekus on ligikaudu 6500 tonni Lignova ligniini ja 20 000 tonni puidusuhkruid aastas. 2030. aastaks on plaanis rajada Lätti tööstuslik tehas. „Sealne tootmisvõimekus saab olema praegusest Imavere arendustehasest ligi kümme korda suurem,“ kinnitas Rohila. Laiendus loob eeldused selleks, et biomaterjale võetaks erinevates tööstusharudest senisest ulatuslikumalt kasutusele. Lõpetuseks on kõigi osapoolte sõnum sarnane: selleks, et keskkonnasõbralikud lahendused jõuaksid laborist päris teedele, on ennekõike vaja üle kogu tootmisahela ulatuvat koostööd – alates teadlastest ja tootjatest ning lõpetades tellijate ja ehitajatega. Uued materjalid saavad praktikas toimida vaid siis, kui hanked, retseptid ja tööprotsessid liiguvad samas suunas. Just niimoodi muutuvad uuendused lõpuks uueks normaalsuseks. „Ütleme ausalt – bituumenist me veel niipea lahti ei saa, ligniin on praegu pigem nagu vahepealne samm – sellel on oma plussid ja miinused, aga sajaprotsendilist asendust see täna veel ei paku.”