LainePoisi sõit Kaliningradi

LainePoisi sõit Kaliningradi. 27.05.2025. Kui TalTechi meresüsteemide instituudi Hiiumaa lähistesse paigaldatud lainepoi hakkas aprilli lõpus käituma ebaloogiliselt, sai õige pea selgeks, et asi pole tormis ega tehnilises rikkes. Hüdrometeoroloogiliste andmete, GPS-signaali, satelliitpiltide ja muude allikate analüüs näitas, et seade ei liikunud enam looduslike hoovuste ja lainetuse mõjul, vaid suundus inimese abiga sihikindlalt Kaliningradi poole. Just seal katkes side satelliitseadmega. Teisisõnu: Eesti majandusvööndist viidi keskkonnaseireseade otse Venemaa sõjaväeossa. Mõistagi tõstatab see juhtum terve rea küsimusi riikliku reageerimise, julgeoleku ja navigatsiooniohutuse kohta. Ent veelgi teravamalt toob see esile valusa tõsiasja: meie olukorrateadlikkus Läänemerel toimuvast on piiratud. Karm meeldetuletus: vajame võimekamaid mere seire- ja prognoositeenuseid Meresüsteemide instituudi direktori Rivo Uiboupini sõnul on tegemist järjekordse karmi meeldetuletusega, et Eesti mereuuringud ning mereseire- ja prognoositeenused vajavad märksa suuremat tuge ja süsteemsemat arendust. „See, et Läänemerel juhtub kummalisi asju, pole enam mingi üllatus. Meil on olnud gaasijuhtmete “rikked”, sidekaablite kahjustused ja nüüd ka sihipärane okeanograafilise mõõteseadme äraviimine. Minule näitab see, et me ei kontrolli kuigi hästi, mis meie lähiümbruses Läänemerel toimub. See on otsene viide puudulikule olukorrateadlikkusele meie merealal,“ märkis Uiboupin. “See, et Läänemerel juhtub kummalisi asju, pole enam mingi üllatus. Meil on olnud gaasijuhtmete “rikked”, sidekaablite kahjustused ja nüüd ka sihipärane okeanograafilise mõõteseadme äraviimine. Minule näitab see, et me ei kontrolli kuigi hästi, mis meie lähiümbruses Läänemerel toimub. See on otsene viide puudulikule olukorrateadlikkusele meie merealal.” Just siin peab teadus kohtuma julgeolekuga: teaduspõhised mereseire- ja prognoositeenused ei ole pelgalt loodusteaduslik tegevus, vaid kriitiline osa riigi strateegilisest teadlikkusest ja valmisolekust reageerida merel toimuvatele sündmustele. Instituut kavandab lähiajal uue poi paigaldamist samasse piirkonda, sest projektikohustuse järgi tuleb seal tagada pidev laineolude seire. Uus seade edastab oma asukohta satelliidi kaudu seni, kuni see töötab ega ole välja lülitatud. Kuigi varastatud poi ei sisaldanud tundlikku infot, läks kaduma mitme nädala jagu toorandmeid, mida oli plaanis kasutada teadus- ja arendustöös mereprognoositeenuste arendamiseks. Uiboupini sõnul kinnitab juhtum taas, kui oluline on omada paremat ülevaadet sellest, mis toimub Läänemerel ja Eesti rannikuvetes. Olukorrateadlikkus merel vajab senisest enam tähelepanu Varastatud lainepoi polnud lihtsalt „ujuk“ – tegemist oli TalTechi meresüsteemide instituudi teadlaste ja tudengite arendatud mõõteseadmega (ametlik nimetus LainePoiss), mis kogus andmeid Läänemere lainetuse kohta. Selline info on oluline nii operatiivseks keskkonnaseireks kui ka ohutu navigatsiooni tagamiseks – ehk kõige laiemas plaanis olukorrateadlikkuse parandamiseks merel. Uiboupini sõnul paigaldati poi osana projektist, mille eesmärk on rajada Eesti merealale lainetuse pidevseirejaamade võrgustik; projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning seda toetavad Keskkonnaagentuur ja Transpordiamet. Projekti eesmärk on toetada merel toimuvaid tegevusi süsteemse andmevoo kaudu ning pakkuda usaldusväärsemat pilti Läänemere hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Lainetuse pidevseirejaamad aitavad teadlikkust küll tõsta, kuid täielik ülevaade Eesti merealal toimuvast on endiselt helesinine unistus. „Olukorrateadlikkus võiks olla oluliselt parem – ilma selleta ei ole me valmis ei keskkonnareostusteks, navigatsiooniohtudeks ega teisteks hädaolukordadeks,“ tõdes Uiboupin. “Olukorrateadlikkus võiks olla oluliselt parem – ilma selleta ei ole me valmis ei keskkonnareostusteks, navigatsiooniohtudeks ega teisteks hädaolukordadeks.” Uiboupini sõnul jäävad mereuuringutega kaasnevad kitsaskohad sageli tahaplaanile – probleemid võivad olla nii tehnilised kui ka julgeolekulised, ulatudes ebasoodsatest ilmastikuoludest kuni rahvusvaheliste pingeteni. Varastatud poi juhtum näitab tema hinnangul selgelt, kui oluline on teadvustada kõigile asjaosalistele riske, mis kaasnevad seadmete paigaldamise ja käitamisega. Mereandmete analüüs vajab rohkem eksperte Vaid andmete kogumisest ei piisa, et olukorrateadlikkust merel tõsta – vaja on ka pädevaid spetsialiste, kes suudavad eri allikatest pärinevat infot kiiresti ja sisukalt tõlgendada, koostada prognoose ning teha järeldusi, mis toetavad otsuste langetamist ja operatiivset reageerimist. „Spetsialistide tööd peab toetama digitaalne tööriist, mis integreerib operatiivseid mereandmeid, satelliitpilte ja mudelprognoose – mere olukorrateadlikkuse digitaalne kaksik,“ selgitas Uiboupin. Kui Läänemere olukorrateadlikkuse digitaalne kaksik oleks tõeliselt toimiv, paraneks ka reageerimine eri tüüpi ohuolukordades – olgu selleks merereostus, julgeolekuintsidendid või midagi kolmandat. Selle saavutamine ei eelda aga üksnes mõõteseadmeid, servereid ja muud tehnilist taristut, vaid ka inimressursi arendamist – järgmise põlvkonna mereandmeanalüütikute koolitamist. Just seda teebki TalTechi meresüsteemide instituut, kus “Maa süsteemide, kliima ja tehnoloogiate õppekaval“ koolitatakse spetsialiste, kes oskavad keskkonnaseire ja prognoositeenuseid arendada ja teha mere suurandmete analüüsil põhinevaid otsuseid. Uiboupini sõnul on see üks väheseid õppekavasid, kus selliste teemadega süstemaatiliselt ja praktiliselt tegeldakse. Nii saab loodusteaduste ja inseneeria erialade õppimine olla osa vastusest: mere olukorrateadlikkuse parandamine seire- ja prognoositeenuste kaudu algab arusaamast, et teadmised ei teki iseenesest. Neid tuleb luua, arendada ja rakendada. Ning mõnikord tuletab seda meelde ka üks röövitud mõõteseade. “Spetsialistide tööd peab toetama digitaalne tööriist, mis integreerib operatiivseid mereandmeid, satelliitpilte ja mudelprognoose – mere olukorrateadlikkuse digitaalne kaksik.”