Kaitseidu kaardistab Eesti droonitaevast

Kaitseidu kaardistab Eesti droonitaevast. 12.08.2025. Koostöös Transpordiametiga asub tiim nüüd kaardistama üle-eestilist droonikasutust, et rajada andmetele tuginev, turvaline ja läbipaistev droonitulevik. HexTech Solutions sai alguse 2024. aasta juulis, mil TalTechi Tartu kolledži tudengid panid kokku meeskonna, et arendada drooniseire lahendust. „Siiani oleme langetanud mehitamata õhuruumi kohta otsuseid arvamuste, mitte faktide põhjal. Ent koostöös Transpordiametiga muudame seda, sest juba selle aasta lõpuks valmib Eesti drooniliiklusest detailne ülevaade,“ ütles HexTechi tegevjuht Sten Nurmsalu. Ettevõtte masinõppeinsener Gregor Kokk, selgitas, et ettevõte sündis EIS-i inseneriteaduse tudengitele mõeldud arendusprojekti toel. Esimese 100 000-eurose toetuse abil loodi toimiv prototüüp ja pandi alus süsteemile, mis võimaldab droone reaalajas kaardistada. HexTechi  tegevjuhti ja idee autorit Sten Nurmsalu ajendasid ettevõtet looma Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja varjus kasvanud droonitehnoloogia arengud ja ohud. HexTechi missioon on pakkuda teenust, mis võimaldab mõista paremini meie õhuruumis toimuvat. Sensor, mis näeb, aga ei sega HexTechi kõige tuntum toode on passiivne sensor Remote-ID, mis tuvastab droonide liikumist, ilma et ise midagi kiirgaks. Selle asemel „kuulab“ sensor, mida droon ettemääratud raadiosagedusel edastab – milline on selle asukoht, kõrgus, suund ja ID. „Tõik, et sensor ise midagi ei kiirga, teeb ta ohutuks: aparaat ei sega WiFi-t, telefoni ega GPS-i,“ selgitas Kokk. Kogutud andmed saadetakse krüpteeritult serverisse, kus neid saab analüüsida ja visualiseerida. Platvormil drooniradar.ee saab jälgida droonide liiklust, sh vaadata, kui palju on droone mingil hetkel õhus ja milliseid trajektoore nad läbivad. Sensorid ei kogu ega töötle isikuandmeid, mis tähendab, et HexTech ei jälgi konkreetseid inimesi ega nende tegevusi, sest on vaja võtta arvesse privaatsuse ja seadusandluse aspekte. HexTechi süsteem kogub droonide kohta üksnes tehnilist infot, et mõista lennumustreid ja riskikohti. Juba praegu on ettevõttel tugev partnervõrgustik. Lisaks Tallinna Linnavalitsusele tehakse koostööd Tallinna Lennujaama, Transpordiameti ja Kaitseliiduga, kes kasutavad liikluspilti oma riskihindamistes. HexTech on oma süsteemi katsetanud ka suurõppustel. Kevadel toimunud Kaitseväe õppusel õnnestus ühes harjutuses „päästa“ drooni asukoha tuvastamise abil üle kahekümne virtuaalse sõduri. Need tulemused näitavad, et HexTechi arendatav tehnoloogia ei sobi vaid tsiviilotstarbeks, vaid sellel on potentsiaali ka julgeolekuvaldkonnas. Pilootuuring teeb taeva selgemaks Möödunud aasta sügisest alustas ettevõte koostööd Transpordiametiga, et viia läbi üle-eestiline mehitamata lennunduse pilootuuring, mis keskendub Eesti õhuruumi kaardistamisele ning mille käigus paigaldatakse riigi eri piirkondadesse sensorid. Tänaseks on HexTech katnud suuresti Tallinna, Tartu ja Pärnu ning mitmed Eesti väikelinnad. Pilootprojekti eesmärk on koguda droonide käitumise kohta reaalset infot ja luua alus tulevikus üle kogu Eesti ulatuvale drooniliikluse haldamisele. „Tänasel päeval kehtestab Eesti riik droonide osas küll reegleid, aga keegi ei kanna õieti hoolt, et need ka päriselt toimiks. Meie eesmärk on tekitada Transpordiameti ja droonipilootide vaheline avatud dialoog ning seeläbi ohutum õhuliiklus,“ märkis Kokk. HexTechi üks eesmärkidest ongi hinnata, kui sageli kehtivaid reegleid rikutakse, kas lennatakse piirangualadel või lubatust kõrgemal. Taoline info pole pelgalt huvitav, vaid ka eluliselt oluline – Euroopa linnades on juba juhtunud, et ekslikult lennutatud droonid on sundinud peatama lennujaamade tööd. Stockholmis ja Kopenhaagenis seisati hiljuti nii maandumised kui ka väljumised, mis mõjutas sadu lende ja tuhandeid reisijaid. Koka sõnul paigaldatakse suve jooksul Eesti territooriumile üle kümne täiendava sensori, millega kaetakse hinnanguliselt enam kui 10% Eesti pindalast. Uuringu käigus analüüsitakse, millised piirkonnad vajavad edaspidi spetsiaalseid nn U-Space’i teenuseid ehk lennuliikluse hallatavat õhuruumi, milles droonid ja lennukid turvaliselt liikuda saavad. Tulevikuvaade: 100% kattuvus ja ekspordivõimekus Ettevõtte tulevikuambitsioon on Koka sõnul täita terve Eesti sensoritega, kuid see võtab aega, sest takistuseks võivad osutuda linnades esinev raadiomüra ning metsaste alade voolu- ja võrguühendused. Siiski liigub töö edasi – arendatakse ka raadiosignaalidel ja helituvastusel põhinevaid sensoreid, mis võimaldaksid tuvastada droone ka juhul, kui Remote ID andmed puuduvad või kui need on tahtlikult välja lülitatud. Eestist kaugemale vaadates on HexTechil selge visioon: kui koduturg kaetud, laienetakse Baltimaadesse ja Põhjamaadesse. Mitmes Euroopa riigis on küll loodud spetsiaalsed droonilennu alad ja pakikoridorid, ent HexTechi kombineeritud, passiivsetel sensoritel põhinevat süsteemi võib pidada omaette harulduseks. Nurmsalu tõdes, et selgus õhus tähendab rahu maapinnal. „Me ei taha kedagi vahele võtta, vaid tahame, et kõik näeksid, mis taevas toimub. Peame hakkama juhtima seda suurt, taevaks nimetatavat ristmikku, et mehitatud ja mehitamata lennuliiklus saaksid teineteise kõrval ohutult toimida.“ Kui projekt õnnestub, saab Eestist üks esimesi riike Euroopas, mille drooniliiklus on nähtav mitte ainult lennujuhtimiskeskusele, vaid kõigile huvilistele.