Jarek Kurnitski: renoveerimiseks lihtsalt tuleb raha leida!

06.08.2026
Jarek Kurnitski: renoveerimiseks lihtsalt tuleb raha leida!. 06.08.2026. Eesti kortermajade renoveerimisel on praegu hea hoog sees, kuid sadadesse miljonitesse eurodesse küündivat sektorit ähvardab toetusrahade lõppedes seisak. Põhjus on lihtne: praegused toetusrahad on kasutatud, aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab alles 2028. aastal. Samuti ei tähenda uue perioodi algus, et raha, kui see tõesti kortermajade renoveerimiseks eraldatakse, kohe ka kasutusse jõuab. Pöördepunkti jõudnud renoveerimist ähvardab Eestis seisak, mis tekitaks korraga palju probleeme. Majanduskasv võib pidurduda, ehitajad joosta laiali teistesse sektoritesse, renoveerimiselemente tootvad majatehased võivad sattuda raskustesse. Kindlasti halveneb elamute seisukord, süveneda võib energiavaesus. Praegust taset tuleb hoida Selle vältimiseks tuleb praegust renoveerimistempot hoida, et kaasajastada järgmise 30 aasta jooksul vana korterelamufond. Et see oleks riigile ja korteriühistutele jõukohane, peab Eesti valitsus eraldama riigieelarvest raha, et korraldada korterelamute renoveerimise toetusvoore. Esiteks jätkuks niiviisi senine edukas tegevus, teiseks näitab analüüs, et kuni 35%-sed toetused on eelarveneutraalsed, sest tegemist on lisanduva majandustegevusega. Tööjõu- ja käibemaksu kujul laekuks toetus eelarvesse tagasi. Pealegi võiks kõrge kinnisvaraväärtusega piirkondades eraldada toetust ainult innovatsiooniks ehk nn tehaseliseks renoveerimiseks. Seda tasub jätkuvalt arendada, sest nn majatehaste toodangu eksport kogub hoogu ja loob majanduskasvu. Julgust lisab siin tõsiasi, et oleme selles valdkonnas olnud edukad. Riiklike renoveerimistoetustega alustati 2010. aastal, praeguse tervikrenoveerimise standardi loonud toetusvoorud leidsid aset 2015. aastast 2025. aastani. 2015. aastast on toetustega renoveerimise koguinvesteering olnud 1,07 miljardit eurot, toetuste osa selles summas ulatub 483 miljonini. See tähendab, et keskmiselt moodustasid toetused 45% koguinvesteeringust. Kuna toetused on 2021. aastast püsinud märkimisväärselt suured, on need tekitanud hea renoveerimise tempo. Välja said kujuneda standardsed tehnilised lahendused; suuremate majade puhul on üha kulutõhusam teostada renoveerimist tehases toodetud elementidega. Alates 2010. aastast on Eestis toetustega terviklikult renoveeritud 1800 kortermaja, millele võib Energiatõhususe tippkeskuse hinnangul lisada 500 oma jõududega enam-vähem terviklikult renoveeritud maja. Hea süsteem tekitab sõltuvust Toetustel põhinev süsteem on tõestanud seega ajavahemikus 2010–2025 oma toimivust, olgugi et see on ühelt poolt kulukas ja tekitab teisalt toetussõltuvust. Isegi sellistes piirkondades, mis saavad toetuda kõrge väärtusega kinnisvarale ja suurele laenuvõimekusele, ei soovi ühistud ise renoveerimist algatada. Oma jõududega on suudetud terviklikult renoveerida kõigest viiendik korterelamuist. On tekkinud muster, mille kohaselt eelistavad korteriühistud oodata uut toetusvooru. Pärast seda, kui selgusid viimaste voorude tulemused, lükkas rohkem kui 400 korteriühistut renoveerimise edasi. Suhteliselt helded toetused on võimaldanud renoveerida maju nii seest kui ka väljast, samuti korrastada õuealasid. See kõik kasvatab aga kulusid – eelmisel aastal maksis renoveerimine ühe korteri kohta keskmiselt juba 50 000 eurot. On raske vabaneda hetkega sõltuvusest, mis ajendab joondama renoveerimisi toetuste järgi, olgugi et pikemas vaates võiks see sõltuvus väheneda või lausa kaduda. Eestis tuleks välja kujundada selge põhimõte, kes toetust saavad ja kes mitte, sest ainult etteaimatav ja stabiilne turukeskkond võimaldab kasvatada toetuseta renoveerimiste mahtu. Oma jõududega renoveerimist on igal juhul hädasti vaja, sest umbes 70% Eesti inimestest elab korterelamustes. Järgmise 30 aasta jooksul vajab sobivate elutingimuste tagamiseks terviklikku renoveerimist 9 500–10 000 kortermaja. Seega tuleks tegutseda korraga kahe eesmärgi nimel: leida kiire lahendus 2027. aasta toetusvooru rahastamisele, seejärel aga toetussüsteem vajadusel põhjalikumalt üle vaadata. Arvamuslugu ilmus esmalt Postimehes.   Korterelamute renoveerimise edusammud ja probleemid on kokku võetud Energiatõhususe tippkeskuse ülevaates.
Jarek Kurnitski | Foto: TalTech

Jarek Kurnitski | Foto: TalTech

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

Kui Eesti valitsus lähemaks kaheks aastaks korteralamute renoveerimiseks raha ei eralda, raugeb tööde tempo, kannatab Eesti jaoks edukas tegevusvaldkond ning tõenäoliselt tõusevad korteriomanike kulutused.

Eesti kortermajade renoveerimisel on praegu hea hoog sees, kuid sadadesse miljonitesse eurodesse küündivat sektorit ähvardab toetusrahade lõppedes seisak. Põhjus on lihtne: praegused toetusrahad on kasutatud, aga Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab alles 2028. aastal. Samuti ei tähenda uue perioodi algus, et raha, kui see tõesti kortermajade renoveerimiseks eraldatakse, kohe ka kasutusse jõuab.

Pöördepunkti jõudnud renoveerimist ähvardab Eestis seisak, mis tekitaks korraga palju probleeme. Majanduskasv võib pidurduda, ehitajad joosta laiali teistesse sektoritesse, renoveerimiselemente tootvad majatehased võivad sattuda raskustesse. Kindlasti halveneb elamute seisukord, süveneda võib energiavaesus.

Praegust taset tuleb hoida

Selle vältimiseks tuleb praegust renoveerimistempot hoida, et kaasajastada järgmise 30 aasta jooksul vana korterelamufond. Et see oleks riigile ja korteriühistutele jõukohane, peab Eesti valitsus eraldama riigieelarvest raha, et korraldada korterelamute renoveerimise toetusvoore.

Esiteks jätkuks niiviisi senine edukas tegevus, teiseks näitab analüüs, et kuni 35%-sed toetused on eelarveneutraalsed, sest tegemist on lisanduva majandustegevusega. Tööjõu- ja käibemaksu kujul laekuks toetus eelarvesse tagasi. Pealegi võiks kõrge kinnisvaraväärtusega piirkondades eraldada toetust ainult innovatsiooniks ehk nn tehaseliseks renoveerimiseks. Seda tasub jätkuvalt arendada, sest nn majatehaste toodangu eksport kogub hoogu ja loob majanduskasvu.

Julgust lisab siin tõsiasi, et oleme selles valdkonnas olnud edukad. Riiklike renoveerimistoetustega alustati 2010. aastal, praeguse tervikrenoveerimise standardi loonud toetusvoorud leidsid aset 2015. aastast 2025. aastani. 2015. aastast on toetustega renoveerimise koguinvesteering olnud 1,07 miljardit eurot, toetuste osa selles summas ulatub 483 miljonini. See tähendab, et keskmiselt moodustasid toetused 45% koguinvesteeringust.

Kuna toetused on 2021. aastast püsinud märkimisväärselt suured, on need tekitanud hea renoveerimise tempo. Välja said kujuneda standardsed tehnilised lahendused; suuremate majade puhul on üha kulutõhusam teostada renoveerimist tehases toodetud elementidega.

Alates 2010. aastast on Eestis toetustega terviklikult renoveeritud 1800 kortermaja, millele võib Energiatõhususe tippkeskuse hinnangul lisada 500 oma jõududega enam-vähem terviklikult renoveeritud maja.

Renoveeritud paneelkorterelamu Keilas. Foto: Kylli Kittus

Renoveeritud paneelkorterelamu Keilas. Foto: Kylli Kittus

Hea süsteem tekitab sõltuvust

Toetustel põhinev süsteem on tõestanud seega ajavahemikus 2010–2025 oma toimivust, olgugi et see on ühelt poolt kulukas ja tekitab teisalt toetussõltuvust. Isegi sellistes piirkondades, mis saavad toetuda kõrge väärtusega kinnisvarale ja suurele laenuvõimekusele, ei soovi ühistud ise renoveerimist algatada.

Oma jõududega on suudetud terviklikult renoveerida kõigest viiendik korterelamuist. On tekkinud muster, mille kohaselt eelistavad korteriühistud oodata uut toetusvooru. Pärast seda, kui selgusid viimaste voorude tulemused, lükkas rohkem kui 400 korteriühistut renoveerimise edasi.

Suhteliselt helded toetused on võimaldanud renoveerida maju nii seest kui ka väljast, samuti korrastada õuealasid. See kõik kasvatab aga kulusid – eelmisel aastal maksis renoveerimine ühe korteri kohta keskmiselt juba 50 000 eurot.

On raske vabaneda hetkega sõltuvusest, mis ajendab joondama renoveerimisi toetuste järgi, olgugi et pikemas vaates võiks see sõltuvus väheneda või lausa kaduda. Eestis tuleks välja kujundada selge põhimõte, kes toetust saavad ja kes mitte, sest ainult etteaimatav ja stabiilne turukeskkond võimaldab kasvatada toetuseta renoveerimiste mahtu.

Oma jõududega renoveerimist on igal juhul hädasti vaja, sest umbes 70% Eesti inimestest elab korterelamustes. Järgmise 30 aasta jooksul vajab sobivate elutingimuste tagamiseks terviklikku renoveerimist 9 500–10 000 kortermaja.

Seega tuleks tegutseda korraga kahe eesmärgi nimel: leida kiire lahendus 2027. aasta toetusvooru rahastamisele, seejärel aga toetussüsteem vajadusel põhjalikumalt üle vaadata.

Arvamuslugu ilmus esmalt Postimehes.

 

Korterelamute renoveerimise edusammud ja probleemid on kokku võetud Energiatõhususe tippkeskuse ülevaates.