Ah et miks just need riigid? Sellepärast, et just nende riikide üliõpilased veetsid juuni alguses kolme ülikooli ja Telia ühise koostööprogrammi raames nädal aega üheskoos, et selle pähkli kallal ühiselt pureda.
„Managing Digital Transformations in Contemporary Organizations“ oli nädalane loengukursus, mille korraldas TalTechi Ärikorralduse instituut, eestvedajaks MBA programmijuht Martin Toding. „Kursus korraldati, et pakkuda TalTechi ja teiste koostööpartnerite ülikoolide MBA üliõpilastele võimalust avastada koos õppides digimaailma lõpmatuid ressursse ettevõtte juhtimisel,“ selgitas Toding. “MBA kavades on rahvusvaheliste kursuste või õppereiside läbiviimine tavapärane. Seekord otsustasime korraldada kursuse Tallinnas ja näidata Küprose ja Rumeenia üliõpilastele, milliseid häid või huvitavaid lahendusi Eestist leiab. Digitaliseerimine huvitab nende riikide üliõpilasi väga. Osalejate tagasiside oli ääretult positiivne, kõigile osalejatele pakkus kursuse teemade käsitlus ääretult suurt huvi.“
See on igati mõistetav, sest isegi e-riigina tuntud Eestis teatakse üsna vähe, et digitiseerimine (millegi olemasoleva – näiteks puhkuseavalduse – digitaalseks muutmine), digitaliseerimine (protsessi – puhkuseavalduse esitamise – digitaalseks muutmine) ja digimuutuste teostamine (reaalse tulemuse kasumliku(ma)ks muutmine digitaalse võimekuse kaudu) on kolm erinevat digivõimekuse etappi. Ikka veel juhtub sageli, et isegi lihtne digitiseerimine käib organisatsioonidele või nende töötajatele üle jõu. Harjumuspäraselt otsitakse kolleegi, kellele helistada, selle asemel et vajutada lihtsalt paari nuppu. Vanad mustrid on seda visamad taanduma, mida vähem teadvustatakse, et iga kõne tähendab kahepoolselt kuluvat tööaega ning seega ka kahekordselt raisku minevat palgafondi.
Tänapäevase digitaalse mõtteviisi juurutamise ja analüüsivajaduste lahendamisega tegeleb kursust läbi viinud Erki Pogoretski, kes töötab Telia andmeanalüüsi üksuse juhina. Ta oli kursusel osalenud tudengite jaoks digitaliseerimise protsessi, võimalused ja takistused kenasti kokku pakkinud. Kohe alustuseks joonistas ta klassiruumile välja viis digitaliseerimise sammu:
- Kujutle, kuidas saaks tehnoloogia kaudu võimestada sinu organisatsiooni kasvustrateegiat
- Joonda oma organisatsiooni protsessid selliselt, et nende südameks saab tehnoloogia
- Omanda uusi praktikaid, et võimaldada agiilsust ja eksperimenteerimist
- Loo paindlik süsteem, mis võimaldaks viia läbi jätkusuutlikke muutusi
- Anna töötajatele võimalus innovatsiooniks
Samuti juhtis lektor tähelepanu sellele, et pelgalt andmeanalüüsist ei piisa, vaid andmeid ja analüütikat on vaja selleks, et teha äriliselt õigeid ja kasulikke otsuseid. “Millegi analüüsimiseks ei piisa ainult andmetest. Andmed on kasulikud vaid siis, kui neil on eesmärk ja tähendus ning kui nende analüüsi põhjal paraneb informeeritus,” selgitas Pogoretski. Valesid või ebaolulisi probleeme ei tasu lahendada andmeanalüüsiga, samuti ei saa andmed aidata kohas, kus tegelikult puudub hoopis usaldus. Vahel tuleb ette ka olukordi, mida kutsutakse väljendiga „paralysis by analysis“ – kui keerukus on kasvanud sellisele astmele, et isegi info lisandumine ei aita otsuseid paremaks muuta.
AI mõjutab meie tulevikku
Väga tuumaka ülevaate oma organisatsioonist digitaliseerimise raames andsid ka Telia juhid. Personalijuht Ingrid Viinapuu rääkis tänasest tööturust, kus on võimalik vähemate inimestega pakkuda rohkem teenuseid, eeldusel, et organisatsiooni kultuur soosib õppimist.
Telia CEO Holger Haljand rääkis muutuvatest ootustest juhile, kuulamise ja võimaldamise oskustest. “Tehnoloogia peab aitama nii töötaja kui kliendi elu lihtsustada,“ ütles Haljand. „Juhtide roll on tänaseks oluliselt muutunud, nii tehnoloogia arengust kui ühiskonna muutunud väärtussüsteemist tingituna. Juhtide ülesanne on aidata oma töötajatele õnnestuda ja võimaldama neil teha pidevalt suuremat väärtust loovat tööd, kasutades uusi tehnoloogilisi võimalusi, et rutiinseid tegevusi automatiseerida. See võimestab inimesi ja annab neile uusi arenguvõimalusi ning tunde, et nende roll ettevõtte edus on aina olulisem.”
Teiseks peab ettevõte oma inimeste ja kasumi teenimise kõrval leidma viise kuidas panustada ühiskonda ja oma ärist mõjutatud keskkonda paremaks ja kestlikkumaks muuta. See kõik moodustab tänaseks juba loomuliku terviku – töötajad näevad endas suuremat rolli läbi oma töö ühiskonda paremaks muutes; on kõrgemini motiveeritud kuna saavad luua rohkem väärtust ning seda märkavad ja tunnevad kliendid, misläbi on ka ettevõte edukam.
Telia IT-juht Teet Tiisvelt rääkis klienditeeninduse digitaliseerimisest. „Digitaliseerimisel on väga oluline ka lihtsustada tooteportfelli – kui kliendid piisavalt kiiresti aru ei saa, siis nad ei osta.“ Tehniliste protsesside kõrval hindas ta võtmetähtsaks ka kommunikatsiooni – kuidas harida kliente ning majasisest tiimi, et muuta üleminek uutele lahendustele võimalikult lihtsaks.
Kogu nädala jooksul üllatas mujalt saabunuid kõige rohkem Eestis toimuv igapäevane tehnoloogiainnovatsioon. Kuigi nii Küprose kui ka Rumeenia tudengid olid hästi kursis Eesti kui e-riigi edulooga, oli selle tegelik kogemine nende jaoks ikkagi silmiavav. Positiivse šokina tuli nende jaoks nii meie täisautomaatne R-Kiosk, linnakus sõitev iseauto kui ka Starshipi pakirobotid, mida nad nägid meie tänavatel ringi vuramas. Ka meie kliima valmistas üllatuse – näiteks oli üks tore Küprose naine võtnud kaasa talveriided, kuna ta arvas, et põhjamaal on alati külm.
Rumeenia tudeng Bianca Moga Lapuste, kes töötab Rumeenia Publicises strateegilise planeerijana, tõi välja, et kogemus ületas tema ootusi. „Õppejõu sõbraliku õppemeetodi, toetavate kolleegide ja üldise atmosfääri kombinatsioon tekitas erakordse saavutuse tunde. Täiskasvanud õppurina meeldib mulle mõte, et küsimus pole õpitava mahus, vaid selle filtreerimises läbi mu isikliku kogemuse. Õppimine on seda väärtuslikum, mida rohkem see minu perspektiivi avardab. Kuna töötan reklaamiagentuuris, oli just Telia külastamise kogemus silmiavav. See aitas teadvustada paremini andmete olulisust ja mõju meie kiirelt muutuvas keskkonnas. Oli tõeline üllatus avastada nii ilusat riiki, millest ma varem midagi ei teadnud. Plaanin külastada Eestit uuesti niipea kui saan.“
Kokkuvõttes oli vahva saada osa rahvusvahelisest õpikogemusest otse Tallinnas, tunda end innovatsiooni suunanäitajana ja kogeda teiste maade tudengite vaimustust kõigest sellest, millega me oleme igapäevaselt harjunud.
Nii digitaliseerimise kui ka kõiki olulisi ärijuhtimisi teemasid käsitletakse süvitsi TalTechi Ettevõtliku juhtimise MBA õppekavas, mis on suunatud inimestele, kes täidavad organisatsioonis juhtimisülesandeid või alustavad sellega ja soovivad oma juhtimisalaseid kompetentse edasi arendada ja/või liikuda kõrgemale positsioonile. Täna, kiiresti muutuvas maailmas, on juhtimine väga mitmekesine ja põnev valdkond, mis nõuab teadmisi nii tehnoloogiast, finantsidest, inimeste juhtimisest, kriiside edukast haldamisest kui ka paljudest muudest asjadest.
Kandideerimine Ettevõtliku juhtimise MBA õppekavale on avatud kuni 3. juulini kell 12.00. Rohkem infot MBA õppekava kohta saab aadressilt www.taltech.ee/mba