Euroopa krediidirevolutsioon võib alata Eestist

Euroopa krediidirevolutsioon võib alata Eestist. 28.03.2025. Kui inimene kolib Ameerika Ühendriikides osariigist osariiki, liigub temaga kaasa ka tema krediidiskoor. Uues kohas saab ta võtta probleemideta kodulaenu, osta kinnisvara või alustada äriga – ilma et peaks end nullist tõestama. Euroopas see nii ei toimi. Isegi Euroopa Liidu kodanik ei saa loota, et tema finantstaust piiri ületades talle järgneb. Kaido Saar, Eesti finantstehnoloogia ettevõtte Mifundo kaasasutaja ja tegevjuht, tahab seda muuta. „Meie eesmärk on panna finantssektoris paika sama loogika, mis kehtib kaupade ja tööjõu vaba liikumise puhul,“ ütles ta. „Mifundo on andmelahendus, mis võimaldab kanda krediidiandmed – ja seeläbi usalduse – ühest riigist teise.“ Saar toob näite: kui inimene on Poolas usaldusväärne laenusaaja, ei pruugi tema finantsajalugu Itaalias enam midagi tähendada. „Euroopas on 27 liikmesriiki ja ligi 50 krediidibürood ning igaühel neist järgib oma andmete kogumise, hindamise ja töötlemise loogikat. Kui sa kolid või naased mõnest teisest riigist, ei pruugi sul olla võimalik saada kodulaenu või muud finantsteenust lihtsalt seetõttu, et pangal puudub ligipääs su krediidiloole,“ ütleb Saar. Mifundo on asunud seda probleemi lahendama. Ettevõte ei paku ise laene, vaid tehnoloogiat, mis paneb erinevate riikide krediidiandmed vastama standardkujule ja võimaldab inimesel jagada neid turvaliselt pankadega teises riigis. „Lisaks krediidibüroode infole analüüsime ka pangakonto väljavõtteid, et pakkuda krediidiriskile veel täpsemat hinnangut,“ selgitab Saar. Lahendus on mõeldud eeskätt pankadele, kes saavad selle abil määratleda rahvusvaheliste klientide krediidivõimet senisest oluliselt suurema täpsusega. „Meie tehnoloogia aitab hinnata krediidiriski kuni seitse korda täpsemalt – see tähendab, et pangad saavad teenindada ka neid kliente, kelle taust info puudumise tõttu muidu nähtamatuks jääks,“ ütleb Saar. „Euroopa pankade klientidest on umbes 10–15% seotud mõne välisriigiga – siia kuuluvad nii välismaalased, välismaalt naasnud oma kodanikud kui ka need, kes elavad ja töötavad mitmes riigis paralleelselt.“ Mifundo töö pole jäänud märkamata. Ettevõte pälvis Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) toetuse – seda antakse vaid Euroopa strateegiliste huvide seisukohalt olulistele projektidele. „EIC nägi meie projektis võimalust aidata kaasa vaba liikumise põhimõttele finantssektoris – millelegi, mida pole suudetud saavutada juba 20 aastat,“ märgib Saar. „Meie lahendus suurendab globaalsel turul Euroopa finantssektori efektiivsust ja konkurentsivõimet.“ Euroopas Mifundole praegu konkurenti ei ole. „On olemas krediidibürood ja mõned rahvusvahelised andmeplatvormid, kuid keegi pole loonud terviklikku, üle riigipiiride toimivat krediidiskoori. USA-s leidub mõningaid sarnaseid teenuseid, kuid need keskenduvad sisserändajatele. Meie eesmärk on luua tõeline Euroopa-sisene lahendus,“ ütleb Saar. Saar on TalTechi vilistlane – lõpetanud cum laude nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe rahvamajanduses. „TalTechist sain kaasa väga tugevad alused ja väärtusliku võrgustiku. Samas usun, et ettevõtlikkus ei tule ainult haridusest – praktilised kogemused on sama olulised. Ülikool õpetab mõtlema ja annab kontaktid, mida on hiljem võimalik rakendada.“ Juhtimisstiililt peab Saar end kaasavaks juhiks. „Ma ei usu mikromanageerimisse. Meeskonnaliikmed peaksid tundma, et neil on vastutus ja samas ka vabadus – sealhulgas vabadus eksida. Just sellises keskkonnas sünnivad uued ideed ja tugevad lahendused.“ Finantstehnoloogia sektori tulevikku näeb Saar väga positiivsena – eriti Eestis. „Finantstehnoloogia sektor, mida kutsutakse ka fintech, ühendab IT ja rahanduse – mõlemad on kõrge lisandväärtusega valdkonnad. Pooled Eesti kümnest ükssarvikust on just fintech või regtech – regulatsioonitehnoloogia – ettevõtted. Isegi Bolt on rajanud tugeva makseplatvormi. Eestis on olemas teadmised, kogemus ja ambitsioon. Riigi roll on luua selline ettevõtluskeskkond, kus ideed saavad kasvada.“ Eesti majanduskeskkonda suhtub Saar hetkel seoses valitsuse muutusega positiivselt, aga äraootavalt. „Eelarvedefitsiit ja suurenevad maksud pärsivad nii investeeringuid kui ka tarbijakindlust. Soovitaksin riigil toetada ennekõike kõrge lisandväärtusega valdkondi ja viia kiiresti ellu vajalikke reforme – et Eesti majandus saaks hingata ja kasvada.“ Noortele, kes mõtlevad fintechi või ettevõtluse alustamisele, annab Saar selge soovituse: „See on põnev ja dünaamiline valdkond, millel on rahvusvahelise ulatusega mõju. Eestis on olemas tugev ökosüsteem ja võrgustik, mis võimaldab kiiresti areneda. Finantstehnoloogia pakub väljakutseid, aga ka võimalust olla osa millestki tõeliselt suurest – kogu ühiskonda mõjutavast muutusest.“ Lõpetuseks rõhutab Saar, et fintech ei ole pelgalt ärivaldkond, vaid laiemalt oluline lüli majanduse toimimises. „Finantsteenused on nagu vereringe – kui need liiguvad vabalt, kasvab kogu majandus. Meie eesmärk Mifundos on aidata luua üleeuroopaliselt vaba ja usaldusväärne vereringe, et inimesed ja ettevõtted saaksid liikuda ja areneda sõltumata sellest, kus nad parasjagu asuvad.“ Mari Avarmaa, TalTechi majandusteaduskonna dekaan: fintech pakub suurt lisandväärtust Mari Avarmaa | Foto: TalTech Iduettevõtlussektoris moodustavad finantssektori ettevõtted nii osakaalu kui ka käibe mõttes märkimisväärse osa – selliste ettevõtete käive on kogu sektori suurim. Mõnede hinnangute järgi annab fintechi valdkond 11% kogu Eesti iduettevõtluse käibest. Fintech on ka kõige suurema töötajate arvuga valdkond: selles töötab 27% kõikidest Eesti idufirmade töötajatest. Tegevusalalt laekub ka kõige rohkem tööjõumakse – fintechi panus kogu sektori tööjõumaksudesse on 30%. Fintech kuulub kõrgema keskmise brutopalgaga valdkondade hulka, sest see pakub suurt lisandväärtust ning töökohti kahes kõrgelt tasustatud sektoris – tehnoloogias ja finantsalal. Eesti finantstehnoloogia sektor on pälvinud tunnustust nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas, Eestit peetakse selles vallas eeskujuks. Ettevõtetest nagu Wise ja Veriff on kujunenud rahvusvahelised edulood, mis tugevdavad Eesti kui atraktiivse tehnoloogiakeskuse mainet. TalTechis valminud Eesti fintechi ökosüsteemi käsitleva teadustöö põhjal võib öelda, et Eesti väiksus on valdkonna arengut ühtaegu nii soodustanud kui ka takistanud. Kuna fintech on suures osas mahuäri, peavad ettevõtted selleks, et saavutada rahvusvahelist konkurentsivõimet, keskenduma koduturu piiratuse tõttu juba varakultvälisturgudele ja ärimahu kasvatamisele. Väikse turuga tulevad kaasa arengupidurid, sealhulgas piiratud finants- ja tööjõuressursid, mis nõuavad ettevõtetelt rahvusvahelise nähtavuse tekitamiseks rohkem koostööd. Kuna sektoris on määrav roll seadusandlusel ja järelevalvel, võimendub küsimus, kuidas saaksid innovatsioon ja ettevõtlusvabadus riske maandada. Sektori esindajate hinnangul võiks turuosaliste, seadusandja ja järelevalveasutuste vaheline tihedam koostöö aidata tõusta Eestil arvestatavaks rahvusvaheliseks fintech-keskuseks. Leedus avaldati 2023. aastal riiklik fintechi strateegia, mis tõstab valdkonna riiklike prioriteetide hulka ning aitab tegevusi koostööpõhiselt planeerida. Eestis hakkas rahandusministeerium koostama vastavat strateegiat mitu aastat tagasi, ent protsess on jäänud ootele. Eesti fintech-sektori globaalne haare ja kasvupotentsiaal Fintech on kujunenud üheks Eesti idusektori dünaamilisemaks ja majanduslikult mõjukamaks valdkonnaks. Pildil Maakri ärikvartal. Foto: Kaupo Kalda Kui rääkida maailma finantstehnoloogia keskustest, kerkivad sageli esile London, New York ja Singapur. Kuid ka Eesti on suutnud tänu digitaalsele taristule, nutikatele ettevõtjatele ja paindlikule regulatiivsusele positsioneerida end valdkonnas tugeva tegijana. Fintech on kujunenud üheks Eesti idusektori dünaamilisemaks ja majanduslikult mõjukamaks valdkonnaks. Eesti digitaalne areng sai hoo sisse 1990. aastate lõpus Tiigrihüppe programmiga, millele järgnes 2002. aastal e-ID kasutuselevõtt – tehnoloogia, mis võimaldas turvalisi elektroonilisi tehinguid ja digitaalallkirju. 2014. aastal käivitati e-residentsuse programm, mis annab välismaalastele võimaluse asutada ja juhtida Eestis ettevõtteid, kasvatades fintech-ökosüsteemi rahvusvahelist atraktiivsust. Eesti fintech–sektori kiire kasv on paistnud silma just viimase kümnendi jooksul. TalTechi majandusteaduskonnas valminud aruande Fintech Report Estonia 2023 andmetel tegutseb sektoris üle 250 ettevõtte, nende seas ükssarvikuks kasvanud Wise. 2021. aasta seisuga töötas Eesti fintech’is üle veerandi kogu idusektori tööjõust. Sektor panustas tööjõumaksudesse 38 miljonit eurot – kolmandiku kogu idusektori maksutulust. Fintech’i keskmine brutopalk kuulub sektori kõige kõrgemate hulka. Valdkond keskendub peamiselt kolmele suunale: digitaalsed maksed ja ühisrahastus, plokiahel ja regulatiivtehnoloogia (regtech), ning andmetöötlus koos küberjulgeolekuga. Fintech-ettevõtete konkurentsieelised on seotud tugeva digitaalse taristu (nt e-ID ja API-põhiste lahenduste), paindliku regulatsioonikeskkonna ning globaalsetele turgudele suunatud mõtteviisiga. Väike koduturg tähendab, et paljud Eesti ettevõtted sihivad algusest peale laiemat Euroopa turgu. Majanduslik mõju on märkimisväärne – 2015. aastal moodustas fintech 8,2% traditsioonilise finantssektori lisandväärtusest, 2019. aastaks juba 29,7%. Ellex Raidla advokaadibüroo raport Baltic Fintech Legal Outlook 2025 toob sektori peamise tugevusena esile Eesti mõõduka ja innovatsioonisõbraliku regulatiivse raamistiku. Just pehmema regulatiivsusega lähenemine on võimaldanud kiirelt areneda ja andnud rahvusvahelisel turul eelise. Fintech ei piirdu enam pelgalt digitaalse panganduse ja makselahendustega – see hõlmab ka rohefinantseerimist, identiteeditehnoloogiat ja küberturvalisust. Valdkonna strateegiline potentsiaal seisneb võimes siduda Eestit rahvusvaheliste kapitaliturgude, innovatsiooni ja rohepöördega. Siiski pole areng enesestmõistetav. Lahendamist ootavad tööjõupuudus, keerukas järelevalve, piiratud ligipääs rahvusvahelisele kapitalile ja vajadus senisest veelgi paindlikuma regulatsiooni järele. Eesti fintech stateegia kavandis on 2030. aastaks seatud ambitsioonikas strateegiline eesmärk: fintech–sektori lisandväärtus peaks moodustama 10% Eesti SKT-st ning looma 20 uut Eestiga seotud ükssarvikut. Kokkuvõttes ei ole fintech lihtsalt üks paljudest idusektoritest – see on Eesti digitaalse ja nutika majandusmudeli võtmevaldkond. Küsimus ei ole ainult selles, kas suudame luua uusi ükssarvikuid, vaid kas suudame kujundada Eestist nende tekkeks maailma parima keskkonna.