Euroopa innovatsioonivedur: teaduse turule jõudmiseks tuleb teha senisest rohkem koostööd

Euroopa innovatsioonivedur: teaduse turule jõudmiseks tuleb teha senisest rohkem koostööd. 29.10.2025. Stefan Drüssler on üks Euroopa mõjukamaid innovatsiooni eestvedajaid. Tema juhitav Müncheni Tehnikaülikooli Innovatsiooni ja Äriarenduse keskus (UnternehmerTUM) on Euroopa suurim iduettevõtluse ja innovatsiooni keskus, kus tegutseb enam kui 500 inimest, kes aitavad jõuda teaduslikel ideedel laborist turule. „Ärge püüdke insenere muuta ettevõtjateks – aidake neil lihtsalt oma unistused teoks teha,” ütles Drüssler, viidates sellele, et ettevõtlus ei tohiks olla niivõrd sund ega kõrvaline eesmärk, kuivõrd loova protsessi loomulik osa. Drüssleri sõnul motiveerib insenere soov midagi päriselt luua ja täiustada. Nad ei lähe ülikooli selleks, et õppida ärimudeleid, vaid selleks, et ehitada, katsetada ja lahendada tehnilisi probleeme. Oluline on aidata neil oma ideid ellu viia ja näidata, kuidas seda teha. Siis tärkab noortes insenerides ka ettevõtlik mõtteviis. Ta tõi näiteks kosmoseidu Isar Aerospace’i, mis kasvas välja just praktilisest  lähenemisest. „Need noored ei mõelnud sellele, kuidas kirjutada äriplaani , nad tahtsid ehitada rakette. Meie roll oli nende teekonda lihtsalt toetada,“ meenutas Drüssler. Tänaseks teeb Isar Aerospace koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga ja kuulub Euroopa süvatehnoloogia edulugude hulka. „Ärge püüdke insenere muuta ettevõtjateks – aidake neil lihtsalt oma unistused teoks teha.” Euroopal on teadust, kuid napib ettevõtteid Drüssleri sõnul on Euroopas olemas tugev teaduspotentsiaal, kuid teadus ei jõua tihti laborist välja. „Tegu on tõsise probleemiga,” ütles ta otsekoheselt ja tõdes, et kuigi Euroopa teadus on maailmatasemel, ei jõua teadustulemused piisavas mahus turule ning uute ettevõtete loomine edeneb aeglaselt – sel põhjusel on tekkinud Euroopa ja USA vahele märgatav arengulõhe. Samas leiab Euroopast ka positiivseid näiteid. Saksamaal investeeriti eelmisel aastal ettevõtetesse kokku ligi seitse miljardit eurot, millest umbes kolmandik suundus TUM-i ja UnternehmerTUM-i ökosüsteemist välja kasvanud idufirmadesse. Drüssleri hinnangul on siin tegu püsiva ja märgilise trendiga, mis näitab, et teadusel põhinev ettevõtlus on muutunud Saksamaa majanduse stabiilseks ja kestlikuks osaks. Drüssleri hinnangul saab tõeline uuendusmeelsus tekkida vaid terviklikus, teaduse, ettevõtluse, kapitali ja avaliku sektori toimeviise ühendavas ökosüsteemis. „Ülikoolid ei peaks suhtuma üksteisse kui konkurentidesse, vaid partneritesse. Kui Euroopas on tugevad teadusülikoolid, on sellest kasu kogu kontinendile.“ Ettevõtluse arendamiseks tuleb Drüssleri meelest kaasata riskikapitali ning muuta investeerimisprotsessid kiiremaks ja paindlikumaks. Kuna turg ei reageeri alati piisava tempoga, otsustas UnternehmerTUM luua omaenda investeerimisettevõtte, mis saaks toetada otse paljutõotavate idufirmade kasvu. „Ülikoolid ei peaks suhtuma üksteisse kui konkurentidesse, vaid partneritesse. Kui Euroopas on tugevad teadusülikoolid, on sellest kasu kogu kontinendile.“ Kui päriselu kohtub ülikooliga UnternehmerTUM-i mudel põhineb ettevõtete ja tudengite vahelisel praktilisel koostööl. Sellele toetuvalt korraldatakse innovatsiooni-töötubasid ja -häkatone, mis toovad üliõpilaste ette päris ettevõtete probleemid, et neile kiiresti toimivaid lahendusi leida. „Kui tudengid saavad tegeleda reaalse kitsaskohaga, muutub nende motivatsioon täielikult,“ rääkis Drüssler. Ühe üliõpilase sõnul oli tegu tema seniste õpingute parima kogemusega, sest ta nägi töötoas osalemise jooksul esimest korda, kuidas õpitu reaalses elus töötab. Drüssleri sõnul tekitavad selliste koostööprojektide tulemused tihti positiivset jahmatust. Juhtus nii, et üks partnerfirma palus leida tudengitel viisi, kuidas muuta nende kõrgtemperatuuriahjud modulaarsemaks – keegi ei osanud oodata, et mõne päeva jooksul sündisid kõiki ootusi ületanud lahendused. „Juhid küsisid: kuidas on võimalik, et tudengid suutsid saata kolme päevaga korda midagi, millega nemad on aasta aega pead vaevanud?“ Ent kõik on võimalik, kui fookus on paigas ning eesmärk on leida teatud päevade piires konkreetsele teemale toimiv lahendus. Koostöö annab ettevõtetele võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid ja õppida kiiret prototüüpimist – oskust, mida Drüssleri sõnul vajavad kõik, kes tahavad viia oma ideed laborist turule. „See on ka parim viis, kuidas leida tulevasi kolleege. Kui oled töötanud tudengitega ühes ruumis õlg õla kõrval viis päeva, tead lõpuks täpselt, koos kellega tahaksid pärisprojekte ette võtta.“ „Juhid küsisid: kuidas on võimalik, et tudengid suutsid saata kolme päevaga korda midagi, millega nemad on aasta aega pead vaevanud?“ Koostöö ei teki üleöö Kuidas aga veenda ettevõtteid ülikoolidega rohkem koostööd tegema? Drüssleri sõnul ei teki koostöö  üleöö. Ettevõtted on alguses sageli skeptilised, kuid neid saab hakata veenma väikeste sammude ja heade näidetega. Kui mõni koostöö õnnestub, võib tekkida selle najal juba järgmine. „Peab tegema visa tööd. Ettevõtteid tuleb järjekindlalt kaasata, näidata neile tulemusi ja tõestada, et tudengid suudavad päriselt väärtust luua.“ Oma ettekande lõpus rõhutas Drüssler, et Euroopa edu sõltub sellest, kui hästi suudame muuta teaduslikud teadmised päriselt toimivaks ettevõtluseks ja sellest omakorda uueks tööstuseks. Tema sõnul ei puudu Euroopas ideed ega teadus, vaid süsteem, mis aitaks ideid ellu viia ja teaduslikke teadmisi rakendada. Selleks on vaja tugevaid koostöövõrgustikke ja innovatsiooni edendavaid tugisüsteeme – midagi, mida ei suuda ükski riik ega organisatsioon üksi luua. TalTechi ja TUM-i koostöö on tema hinnangul samm õiges suunas. „Mida rohkem ülikoolid, ettevõtted ja valitsused omavahel koostööd teevad, seda kiiremini liigub Euroopa edasi. Mitte keegi meist ei ole liiga väike, et midagi muuta – aga me oleme liiga väikesed, et seda üksi teha.“ „Mida rohkem ülikoolid, ettevõtted ja valitsused omavahel koostööd teevad, seda kiiremini liigub Euroopa edasi. Mitte keegi meist ei ole liiga väike, et midagi muuta – aga me oleme liiga väikesed, et seda üksi teha.“ Video: TalTechi inseneeriakonverents 28. oktoobril toimus inseneeriakonverents „TalTech x Inseneriakadeemia = Õnnestumised“, mis tõi ülikooli peahoonesse kokku insenerihariduse võtmeisikud – teadlased, haridusjuhid, ettevõtjad ja riigiesindajad.