Eesti – läbi küberkaitse tähtede poole

Eesti – läbi küberkaitse tähtede poole. 02.07.2025. Seda suunamuutust veab TalTechi kosmosekeskus, mida asus hiljuti juhtima TalTechi Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse vanemlektor Adrian Venables. Tema soov on kujundada Eestist Euroopa juhtiv keskus kosmose küberjulgeolekut puudutava teadustöö, hariduse ja innovatsiooni vallas. TalTechi kosmosekeskuse füüsiliseks tugipunktiks on satelliitide maajaam, mis asub Mektory innovatsiooni- ja ettevõtlushoone katusel. Algselt 2018. aastal kitsalt defineeritud programmi jaoks rajatud jaam jäi pärast esialgse projekti lõppu vähese kasutuse tõttu aastateks peaaegu seisma. Nüüd on olukord muutumas. Seni on maajaama kasutanud peamiselt lõputöid ja kursuseprojekte teinud tudengid, kuid Venables soovib objektirolli oluliselt laiendada. Tema visioon on muuta maajaam jagatud platvormiks, mida saaksid kasutada erinevad TalTechi instituudid ning ka välised koostööpartnerid. Ta näeb jaama potentsiaali raadiosagedusliku elektroonika, antennide disaini, manussüsteemide, mehatroonika ja nutisüsteemide valdkondades ning kuigi jaama haldab TalTechi Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus, on see mõeldud kasutamiseks ka teistele. „Võtame fookusesse jaama uuendamise ja arendamise,”  selgitas Venables. Eesmärk on selge: luua dünaamiline ja interdistsiplinaarne platvorm, mis toob kokku tudengid, teadlased ja ettevõtted, kes asuksid rakendama tipptasemel kosmosetehnoloogiaid. Kosmose küberjulgeolek – miks just Eesti? Eestit on juba pikalt peetud küberjulgeoleku liidriks. 2009. aastal käivitas TalTech ühe Euroopa esimestest küberjulgeolekule pühendatud magistriõppekavadest. See sai hoo sisse pärast 2007. aasta küberrünnakuid, mil Eesti sattus rahvusvahelise tähelepanu keskmesse. Ent sellest ajast saati on pilt oluliselt muutunud. Tänaseks on Euroopas ligi 150 küberjulgeoleku magistriprogrammi. „Kaotame oma turuosa. Miks peaks keegi täna tulema just Eestisse õppima? Asukoht ja elukallidus räägivad meie kahjuks,“ leidis Venables otsekoheselt. “Kaotame oma turuosa. Miks peaks keegi täna tulema just Eestisse õppima? Asukoht ja elukallidus räägivad meie kahjuks.” Et säilitada rahvusvaheline atraktiivsus, tuleb Eestil eristuda. Venables usub, et just kosmosealane küberjulgeolek – alles arenemisjärgus, ent kiiresti kasvav ala – on valdkond, milles Eesti võiks olla esirinnas. „Meil on vedanud, kuna kokku langesid mitmed asjaolud: Eesti kasvav kosmosetööstus, olemasolev küberjulgeoleku kompetents, rahvusliku kosmosekübersimulaatori arendus ning Euroopa Kosmoseagentuuri huvi.“ TalTech teeb tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuri ja Eesti avaliku sektoriga, selleks et  küberjulgeoleku magistriõppe keskmesse tõuseks kosmosealane turvalisus. Traditsioonilised õppeained, nagu krüptograafia ja digitaalforensika, jäävad kavva alles, kuid lisanduvad kursused kosmosesüsteemidest, satelliitsidest ja nende süsteemidega seotud tehnoloogiatest. Ambitsioon on selge: muuta Eesti kosmose küberjulgeolekut puudutava hariduse ja teaduse osas rahvusvaheliselt tunnustatud keskuseks. Venables soovib, et TalTech pakuks üht esimest magistriprogrammi Euroopas, mille lahutamatuks osaks kujuneb maajaamas läbiviidav praktiline väljaõpe. Koostöö ja uuendused kasvatavad võimekust Hetkel on TalTechi maajaam täielikult töökorras ja täidab kõiki oma algseid funktsioone, kuid selle taustal juhib Adrian Venables põhjalikku uuendusprogrammi, mille eesmärk on laiendada jaama tehnilisi võimalusi ning avardada selle ülikoolisiseseid, aga ka laiemaid kasutusvõimalusi. Potentsiaalseid rakendusvaldkondi jagub: satelliitside ja -võrgustikud, satelliitide juhtimine ja opereerimine, kaugseire ja Maa jälgimine, amatöörraadioside ja raadioastronoomia ning andmeanalüüs, mis põhineb satelliitidelt saadud infol. „Jaamal on ka äriline perspektiiv – seda saaks tulevikus välja rentida,“ märkis Venables. Kuigi TalTechil puudub hetkel aktiivne koostöö ettevõtetega, mis võimaldaks maajaama kasutada, on huvi Venablesi sõnul juba olemas. „Organisatsioonid, kellel endal maajaama pole, kuid kes vajavad ligipääsu satelliidiandmetele, võiksid kasutada just meie võimalusi.“ “Organisatsioonid, kellel endal maajaama pole, kuid kes vajavad ligipääsu satelliidiandmetele, võiksid kasutada just meie võimalusi.“ Kosmosekaitse algab küberturvalisusest Kosmoseinfrastruktuuri ohustavate küberrünnete nimekiri on pikk ja kasvab pidevalt. GPS-i segamisest ja satelliitide ülevõtmisest kuni sidesignaalide pealtkuulamise ja tarkvaravigadeni – tänapäevased kosmosesüsteemid puutuvad kokku samaväärsete, kui mitte suuremate riskidega kui maismaa digikeskkonnad. Seda eeskätt süsteemide keerukuse ja kaugjuhtimise tõttu. „1960. aastatel usuti naiivselt, et kosmos jääb rahumeelseks ja seda ei hakata militaliseerima,“ arutles Venables. „Tänapäeval aga käsitleb NATO kosmost maa, mere, õhu ja küberruumiga sarnaselt sõjalise tegevusvaldkonnana.“ “1960. aastatel usuti naiivselt, et kosmos jääb rahumeelseks ja seda ei hakata militaliseerima. Tänapäeval aga käsitleb NATO kosmost maa, mere, õhu ja küberruumiga sarnaselt sõjalise tegevusvaldkonnana.” Ta tõi esile ka reaalsed juhtumid. 1999. aastal häkiti sisse USA-Saksamaa satelliiti, 2022. aastal aktiveerisid teadlased turvariskide näitlikustamiseks mahakantud satelliidi. Venemaa ja Ukraina sõja kontekstis on Starlinki satelliidid langenud sihilikult saboteerimiste ohvriks. Venablesi sõnul on probleem selles, et küberjulgeolek jäetakse sageli süsteemide arendusprotsessist kõrvale. „Paljude kosmoseaparaatide ehitamisel ei võeta arvesse turvalise disaini põhimõtteid. See peab muutuma.“ Suurim lünk ei haiguta mitte tehnoloogias, vaid teadmistes ja hariduses. „Kosmosetööstuse spetsialistidel puudub sageli küberkaitsealane ekspertiis ja  küberturbe eksperdid ei tunne piisavalt hästi satelliitide spetsiifikat. Me peame harima mõlemaid pooli,“ kinnitas Venables. “Kosmosetööstuse spetsialistidel puudub sageli küberkaitsealane ekspertiis ja  küberturbe eksperdid ei tunne piisavalt hästi satelliitide spetsiifikat. Me peame harima mõlemaid pooli.” Siin tulebki mängu TalTechi kosmosekeskus, mis ühendab eri valdkondade õppe, praktilise kogemuse ja tiheda koostöövõrgustiku ning annab sel viisil olulise panuse, valmistamaks kriitilise kosmoseinfrastruktuuri kaitseks ette tulevasi spetsialiste. Nagu Venables rõhutas: küberjulgeolek peab olema iga kosmosemissiooni keskne osa – mitte tagantjärele tarkus.