Bashir Bashiri TalTechi Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant
Kuidas süüa nii, et see oleks kasulik tervisele ja säästaks loodust? Eesti teadlased kasutasid arvutimudeleid, et leida realistlikke ja kestlikke toitumisviise, mis ei nõua äärmuslikke muudatusi, kuid aitavad vähendada keskkonnajalajälge ja parandada tervist.
Mis oleks, kui arvuti aitaks otsustada, mida süüa – mitte ainult meie tervise parandamiseks, vaid ka keskkonna kaitsmiseks? Just sellele küsimusele keskendub Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) ja TalTechi hiljutine uurimus, kus kasutasime andmeid ja arvutimudeleid, et leida praktilisi viise, kuidas muuta Eesti inimeste toitumine tervislikumaks ja jätkusuutlikumaks.
Iga päev teeme valikuid selle kohta, mida süüa. Individuaalsed otsused võivad tunduda tühised, kuid koondmõju on tohutu: ligikaudu 40% maailma maismaast kasutatakse toidu kasvatamiseks, millest suur osa on seotud liha- ja piimatoodetega. Toidusüsteem annab umbes kolmandiku maailma kasvuhoonegaaside heitmetest – see tähendab vähem metsi, rohkem reostust ja ohustatud elurikkust.
Toidusüsteem annab umbes kolmandiku maailma kasvuhoonegaaside heitmetest – see tähendab vähem metsi, rohkem reostust ja ohustatud elurikkust.
Eestis tarbime palju loomset päritolu toitu. Keskmine eestlane sööb aastas umbes 70 kilogrammi liha – see on üks kõrgemaid näitajaid maailmas ning märgatavalt üle tervise seisukohalt soovitatud piiri. Samuti tarbime rohkem kui kaks korda soovitatava koguse valku. Kuigi see võib viidata heaolule, kaasnevad sellega ka tõsised tagajärjed: punase liha ja töödeldud loomsete toodete kõrge tarbimine on seotud suurema südamehaiguste ja vähi riskiga ning keskkonna jaoks tähendab see suuremat maa-, vee- ja ressursikasutust.
Kuidas süüa nii, et kasu oleks nii tervisele kui ka planeedile? FTAKi ja TalTechi teadlased kasutasid arvutimudeleid, et leida kestlikke ja tervislikke toitumisviise – väikeste muudatustega suur mõju. Foto: Pexels
Targemad toiduvalikud – säästlikum maakasutus
Meie teadlaste meeskond TFTAKis ja TalTechis küsis: kas on võimalik kujundada toitumine, mis oleks keskkonnasõbralikum, tervislikum ja samas inimestele vastuvõetav? Selle uurimiseks kasutasime optimeerimismudeleid, mis lähtuvad eestlaste tänastest toitumisharjumustest, toidu keskkonnamõjust ning täiskasvanute toitumisvajadustest. Seejärel lasime arvutil soovitada alternatiivseid menüüsid, mis oleksid oluliselt kestlikumad, ent jääksid võimalikult lähedale senisele toidulauale.
Tulemused olid paljulubavad. Kui eestlased teeksid oma toitumises väikeseid ja realistlikke muudatusi – näiteks tarbiksid vähem punast liha ja piimatooteid ning rohkem teravilju, kartulit ja taimseid õlisid –, võiksime vähendada toidutootmiseks vajamineva maa hulka koguni 15%. Ja seda ilma, et peaksime loobuma mõnest toidugrupist või muutma oma toitumist üleöö.
Kui eestlased teeksid oma toitumises väikeseid ja realistlikke muudatusi – näiteks tarbiksid vähem punast liha ja piimatooteid ning rohkem teravilju, kartulit ja taimseid õlisid –, võiksime vähendada toidutootmiseks vajamineva maa hulka koguni 15%. Ja seda ilma, et peaksime loobuma mõnest toidugrupist või muutma oma toitumist üleöö.
Testisime ka ambitsioonikamaid muudatusi. Parimal juhul väheneks toitumisega seotud maakasutus 56% võrra, võrreldes tänase keskmise dieediga. See tähendaks olulist loomsete toodete vähendamist ja nende asendamist pähklite, kaunviljade ning täisteraviljadega. Samas mõistame, et nii suuri samme ei ole paljud valmis kohe astuma. Seepärast keskendusime lahendustele, mida oleks võimalik ellu viia järk-järgult, näiteks kümne aasta jooksul – andes inimestele aega kohaneda.
Teises uuringus läksime veelgi sügavamale, võttes arvesse ka kasvuhoonegaaside heitmed, veekasutuse ja põllumajandusliku reostuse. Koondasime need näitajad ühtseks keskkonnasõbralikkuse skooriks, mis võimaldas leida väiksema maa- ja ressursikasutusega toitumisviise.
Ka nende lisamõõdikute puhul ilmnes, et suuri keskkonnaeeliseid on võimalik saavutada ilma äärmuslike muutusteta. Paljud kõige kestlikumad toitumisviisid olid üllatavalt sarnased sellele, mida inimesed juba praegu söövad – lihtsalt veidi tasakaalustatumad ja väiksema rõhuga kõrge keskkonnamõjuga loomsetel toodetel.
Ka väikesed sammud aitavad
Hea uudis on see, et täiuslikkust ei ole vaja taga ajada. Ka väikesed sammud, näiteks natuke vähem punast liha süüa või mõnel päeval nädalas taimseid toite eelistada, aitavad vähendada meie ökoloogilist jalajälge ja parandada rahvatervist.
Meie uuringud näitavad, et teadus ja tehnoloogia saavad aidata inimestel teha paremaid toiduotsuseid – mitte sundides, vaid pakkudes paindlikke ja realistlikke lahendusi. Kuigi meie töö keskendus Eestile, on selline lähenemine rakendatav kõikjal.
Lõppkokkuvõttes ei ole tervislik toitumine ainult maitse või traditsiooni küsimus – see on viis hoolida nii iseendast kui ka planeedist. Tänapäevaste tööriistade ja teaduspõhise juhendamise abil saame liikuda toitumisviiside poole, mis on head nii kehale kui ka tulevikule.
Lõppkokkuvõttes ei ole tervislik toitumine ainult maitse või traditsiooni küsimus – see on viis hoolida nii iseendast kui ka planeedist. Tänapäevaste tööriistade ja teaduspõhise juhendamise abil saame liikuda toitumisviiside poole, mis on head nii kehale kui ka tulevikule.
Toidualternatiividega, mida meie toidutehnoloogid TFTAKis arendavad, on võimalik tutvuda meie koduleheküljel SIIN.
